Šlahta: erinevus redaktsioonide vahel

Šlahtal oli Euroopa suurriigi [[Rzeczpospolita]] poliitilises elus suur tähtsus, kuna Rzeczpospolita valitsejad, [[Poola kuningas|Poola kuningad]], valiti demokraatlikult šlahta esindajate kokkutulekul ning kuna šlahta ja nende valdused olid juba alates [[Ungari kuningas|Ungari]] (1342–1382) ja Poola kuninga (1370–1382) [[Lajos I]] valitsemisajast ([[1374]]) alanud maksudest vabastamisega (siis nõuti neilt vaid va 2 hõbe[[kross]]i läänimaalt ja sõjateenistust). [[1386]]. aastal andis kuningas [[Władysław II Jagiełło]] šlahtale oma alamate üle kohtupidamise õiguse. 1404. aastal Poola kuninga poolt [[Dobrzyń]]i piirkonna väljaostmiseks kogunesid šlahta liikmed piirkondlikele (maakondlikud, poola keeles ''powiat'') sejmikutele, millest kujunes kord, millega Poola kuningas sai koguda sõjategevuseks vajaliku palgaarmee ja kaitsetegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid vaid šlahta ja nende piirkondlike esinduskogude nõusolekul. [[1430]]. aastal sai šlahta õiguse kuninga poolt riigist väljapoole tehtavate sõjakäikude korral, tasule. [[1468]]. aastast saatsid piirkondlikud sejmikud riigi Sejmile, kaks saadikut volitustega nõustuda kuninga poolt kehtestatavaid makse. 1496. aasta Pietrokowi sejmi järel aga kujunes olukord, kus kuningas ei võinud kehtestada makse ilma Sejmi mõlema koja (Senati ja piirkondlikud sejmikute) esindajate nõuolekutanõusolekuta.