Kuramaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Kuramaa hertsogiriik 1917–1918: eraldi artikkel |
PResümee puudub |
||
143. rida:
Pärast Poola kuninga August II surma 1733. aastal, pakkus aga tema järglane [[August III]] Kuramaa valitsemist krahv [[Ernst Johann von Biron]]ile (1734. ja 1736. aastal), kuid kes võttis võimu Kuramaal üle 1737. aastal, pärast 82-aastase Ferdinand Kettleri surma, kes suri lastetuna. 1737. aasta juunis kinnitas ka [[Miitav]]is toimunud [[Kuramaa rüütelkonna maapäev]] Ernst Johann von Bironi (1690–1772) hertsogkonna valitsejana, eelistades teda samuti oma kandidatuuri esitanud krahv Moritzale.
Ajal, mil Ernst Johann von Biron oli Kuramaa hertsog, elas alaliselt Venemaal, Peterburis, kuid lasi endale ehitada Itaalia päritolu Vene arhitekti [[Bartolomeo Rastrelli]] projekti järgi Kuramaale [[Rundāle]]sse suurejoonelise [[Rundāle loss|Rastrelli palee]] ja endise ordulossi asemele lossi [[Miitav]]isse. Tema elujärge kadestasid koguni [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Louis XV]] õukonna liikmed. [[1740]]. aastal aga keisrinna Anna suri ning ehkki Biron määrati seejärel Venemaa [[regent|regendiks]], ei kestnud tema ülemvõim kaua. Juba kolm nädalat hiljem võttis [[Burchard Christoph von Münnich]] ta vahi alla ning esialgu mõisteti ta surma. Hiljem muudeti see aga eluaegseks asumiselesaatmiseks [[Siber]]isse. Aastatel 1740–1758 oli Kuramaa ilma valitseva hertsogita ning võimuvaakumi ajal saavutas [[Saksimaa kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August III keisrinna Katariina II
[[1762]]. aastal, kui Venemaa keisriks sai [[Peeter III]], kutsuti vana Biron tagasi tema õukonda, aasta hiljem määras uus keisrinna [[Katariina II]] ta uuesti Kuramaa hertsogiks ning ta hõivas vene vägede toel Miitavi linna ja taastas oma hertsogivõimu. [[1769]]. aastal loobus ta troonist oma poja [[Peter von Biron|Peteri]] kasuks.
149. rida:
Järgnevalt [[18. sajand]]il toimunud [[Poola jagamised]] nõrgendasid Poolat ning viimase [[1795]]. aastal toimunud Poola jagamisega Venemaa ja Preisimaa vahel, sattusid Kuramaa valitsejad, kes olid senini Venemaa keisririigi sõltuvusest, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alluvusse ja Kuramaa liideti viimase [[Balti kubermangud|Balti kubermanguna]] Venemaa keisririigi koosseisu.
Pärast Poola jagamist kuulutasid 17. märtsil 1795 [[Kuramaa rüütelkond]] ja 18. märtsil [[Piltene rüütelkond]] senise Poola kuninga läänisõltuvuse kehtivuse kaotanuks ning palusid oma valitsejaks Venemaa keisrinna [[Katariina II]]
1795. aastast kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ja 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]<nowiki/>i tulemusena [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] lagunemiseni kuulus Kuramaa keisririigi koosseisu [[Kuramaa kubermang]]una.
| |||