Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Medieval Livonia 1260.svg|pisi|Riia peapiiskopkonna ja [[Liivi ordu|Liivimaa ordu]] valdused Liivimaal 1260. aastal]]

[[8. september|8. septembril]] 1282 sõlmis Riia linn lepingu [[Lübeck|Lübecki]] ja [[Visby]] linnadega ning alates [[1282]]. aastast kuulus Riia [[Hansa Liit]]u. Riia kujunes aja jooksul [[Vana-Liivimaa]] [[Saksa ordu]] Liivimaa haru ([[LiiviLiivimaa ordu]]) valduste ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] keskuseks.

Aastatel 1297–1330 toimus [[Riia – Liivi ordu sõjad|Riia linna, Riia peapiiskopkonna ja LiiviLiivimaa ordu vahel võimuvõitlus]] domineerimise eest Liivimaal, mille ajendiks oli LiiviLiivimaa ordu soov saavutada kontroll ja valitsemine kogu Liivimaal, analoogselt [[Saksa ordu]] poolt [[Preisimaa]]l ([[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], [[Kulmi piiskopkond|Kulmi]], [[Pomesaania piiskopkond|Pomesaania]] ja [[Samlandi piiskopkond|Samlandi]]) piiskopkondade üle saavutatud kontrolliga.

1330. aastal pärast Riia linna allutamist lõplikult LiiviLiivimaa ordule: linn pidi minema ordu ainuvõimu alla, ordule pidi tagasi antama [[linnus]]ekoht ning see pidi ka üles ehitatama, samuti pidi ordu määratud [[linnafoogt]] osa võtma [[Riia raad|rae]] igapäevasest tööst. Nii kehtestus linna üle üpris otsene võim, mis suunas muuhulgas ka selle [[sisepoliitika]]t. 1330. aastal alustati ka [[Riia loss]]i ehitamist, loss valmis 1353. aastal, hiljem sai hoone LiiviLiivimaa ordu [[Ordumeister|ordumeistri]] residendiks.

[[1452]]. aastal sõlmitud [[Kirchholmi leping]]uga said [[Liivi ordu|Liiviordu]] ja [[Riia peapiiskop]] kaksikvõimu [[Riia]] linna üle ning Riias asuv Riia peapiiskop ja LiiviLiivimaa ordu olid [[15. sajand]]i algusest kuni [[Liivi sõda|Liivimaa sõjani]] ka [[Liivimaa maapäev]]a ning regiooni juhtivad poliitilised jõud.

LiiviLiivimaa ordu ja Riia linna vahel puhkenud nn [[Kümneaastase sõda|Kümneaastase sõja]] ajal (1481–1491) ründasid [[1484]]. aastal linnaelanikud ordumeistri kantsi Riia lossi ja pärast kuuekuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning [[Riia raad]] otsustas lossi maha lõhkuda. [[Liivi ordu maameister|LiiviLiivimaa ordu maameistri]] residents viidi üle [[Cēsis]] (eesti: Võnnu). Ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal LiiviLiivimaa ordu ja Riia linna vägede vahelise [[Neuermühleni lahing]]u tulemusel, mille võitsid orduväed tunnistas Riia peapiiskop ja Riia linn, ordu ülemvõimu Liivimaal ja Kirchholmi leppe järgne olukord taastati, samuti ehitati taas üles Riia ja [[Dünamünde ordulinnus]]ed.

Aastal [[1522]] algas Riias jutlustega Püha Jakobi kirikus ja [[Riia Püha Peetri kirik]]uis [[reformatsioon Liivimaal]], mis lõpetas [[Riia peapiiskop]]i võimu. [[1524]]. aastal kerkis kahtlus, et [[Riia toomkirik]]us asuv [[Neitsi Maarja]] kuju on tegelikult [[nõid]]. Selleks, etEt asjas selgust saada, korraldati [[nõiakatse]] ja kuju visati Daugavasse. Kuju oli puust ega uppunud, järelikult tunnistati ta nõiaks ja põletati ära.

Aastatel [[1558]]–[[1583]] [[Vana-Liivimaa]] aladel toimunud [[Liivi sõda|Liivimaa sõja]] algetapi [[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] lõpul [[Poola-Leedu]]ga [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti LiiviLiivimaa ordu valdused Kuramaal ja [[Riia peapiiskopkond]], [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses [[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses: [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]], ainsana keeldus Poola-Leedu ülemvõimust ja kaitsest Riia linn.

[[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõja]] tulemusel sõlmis [[Moskva tsaaririik]] [[1582]]. aastal [[Rzeczpospolita]]ga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised LiiviLiivimaa ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Poolale ning Riia linn läks [[7. aprill]]il [[1581]] Poola kuninga võimu alla, kuid jäi [[1582]]. aastani [[vabalinn]]a staatusse, Riia oli ka 1561. aastal moodustatud [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütekonna]] keskus.

Rzeczpospolita ja [[katoliku kirik]]u ülemvõimu taastamise järel tugevnes [[Rooma paavst]]ile alluva poola katoliku kiriku mõju [[usupuhastus]]ega [[luterlus|luteri usku]] läinud Läti ja [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa elanikkonnale]]. [[Rzeczpospolita]] võimu all ja [[katoliiklus]] Riias ja Liivimaal taastati, eriti tugevalt juurdus katoliiklus [[Latgale]]s. Riias anti Poola võimude nõudel katoliku kogudusele üle seni lätlaste luteri kogudusele kuulunud [[Riia Püha Jakobi kirik]] (''Svētā Jēkaba katedrāle'') (Vt. [[Reformatsioon Liivimaal]] ja [[vastureformatsioon]]). [[1582]]. aastal kehtestas Rooma paavst [[Gregorius XIII]] uue ehk [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri järgse]] [[ajaarvamine|ajaarvamissüsteem]]i, mis [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Stefan Batory]] korraldusega viidi sisse ka 1582. aastal Liivimaa hertsogkonnas ja Riia linnas. Uuele ajarvamiseleajaarvamisele ülemineku korralduse täitis [[Riia raad]] alles [[1584]]. aastal, pärast suure rahatrahviga ähvardamist. Riia rae allumine Poola keskvõimu nõudmistele, kutsus esile 1584. aasta [[jõulud]]e ajal rahvarahutused Riias, nn 1584.–[[1589]]. aasta [[Kalendrirahutused]]. Uue kalendi järgi peetava jõulu[[missa]] ajal tungisid Riia linnakodanikud Püha Jakobi kiriku ja rüüstasid selle. Rahutuste süüdlasena vahistati [[Riia toomkool|Riia]] [[toomkool]]i [[rektor]] Heinrich Möller. Vastuseks mässu alustanud linnakodanikud [[Martin Gize]] juhtimisel vabastasid Mölleri ning rüüstasid [[bürgermeister|bürgemeistri]] ja Riia [[linnusekrahv]]i [[Nicolaus Eck]]i elamu ning võtnud linnas võimu, hukkasid Poola kuningat pooldanud [[sündik]]use Gotthard Wellingi ja endise rae bürgermeistri Johann Tastiuse. Tänu Poola kuninga Stefan Batory surmale [[1586]]. aastal ja selle järgnenud uue Poola kuninga valimisprotsessile, saavutati kompromiss ja kuninga vastu ülestõusnute karistamine alles viie aasta pärast, 1589. aastal.