1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
 
Avaliku uurimise komiteel ei õnnestunud intsidentide asjus jõuda ammendavale järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas Rjazani kriminaalasja aprillis 2000. Selle juhtumiga seotud materjalid salastati 75 aastaks ja blokeeriti kõik Riigiduuma aktiivsete
saadikute uurimiskatsed. Sergei Jušenkov ja [[Juri Štšekotšihhin]], kaks teemat uurinud saadikut, surid hiljem kahtlastel asjaoludel. Asja uurinud ajakirjanik Otto Latsis (Lacis) peksti läbi ja sai hiljem surma autoõnnetuses.<ref>lk 38 Edward Lucas ''Uus külm sõda'' Varrak, 2008. </ref> Süüdistatuna riigisaladuse paljastamises pandi uurimiskomisjoni advokaat [[Mihhail Trepaškin]] vangi. Pommiplahvatustest raamatu kirjutanud endine FBSFSB töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] mõrvati Londonis haruldase radioaktiivse isotoobiga [[poloonium|poloonium-210]]. (Mürgitamiseks kasutatud kogus maksis umbes 10 miljonit dollarit.) 
 
== Plahvatused ==
102. rida:
'''III'''
Skuratov sai Šveitsist Mabetexi kohta detailseimad aruanded. Föderaalnõukogu
otsustas taas Skuratovi oma kohale jätta. Filmi näidati seejärel televisoonistelevisioonis.
Jeltsin määras Julgeolekunõukogu esimeheks '''Vladimir Putini''' (jäi edasi ka FSB
direktoriks). Putini eestvedamisel algatati Skuratovi vastu kriminaalasi, põhjendusega,
186. rida:
õigusliku raamistikuta toimunud erastamine on 2000. aastaks lõppenud.
 
23. märtsil oli eetris televisoonisaadetelevisioonisaade
FBSFSB tippametnike ja Rjazani maja elanike kohtumisest.
 
26. märtsil valiti endine FBSFSB
juht Vladimir Putin presidendiks.