Erinevus lehekülje "Mošee" redaktsioonide vahel

Lisatud 62 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
'''Mošee''' ([[araabia keel]]es مسجد [m'asdžid]) on [[islam|islamiusu]] [[pühakoda]].
 
Kõige tähtsam ja suurem mošee maailmas on [[Masjid al-Ḥarām]] [[muslim]]ite pühas linnas [[Meka]]s.
Kõige pühamaks mošeeks loetakse piirkonda [[Meka]]s, [[Kaaba kivi]] ümber.
 
==Esimene mošee==
 
Varajaste mošeede eeskujuks oli [[Muhammad|Muhammadi]] maja hoov [[Mediina|Mediinas]], mis ehitati [[622]]. aastal. Esialgu oli see orienteeritud ''[[qibla]]'' järgi, mis näitas [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] suunda. Alles 1,5 aastaaastat möödudeshiljem orienteeriti see Mekale. Selle mošee funktsioon polnud rangeltpelgalt religioosne, lisaks MuhammediMuhammadi ja tatema perekonna eluasemekseluaseme otstarbe olekutkõrval täitis see ka poliitilisi ja juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, [[Allah]] alles ilmutas neid Muhammadile.
 
Pärast Muhammadi surma sai mošeest oluline islami sümbol. Mošee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mošee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud mošeed olnud algselt [[kirik (pühakoda)|kristlikud kirikud]]. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul – kuna kristlust[[kristlus]]t loeti lähedaseks usundiks, võisid moslemidmuslimid pühakojana kasutada ka sama kirikut, mida kasutasid ka kristlased. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ja järk-järgult jumalateenistused[[jumalateenistus]]ed lõppesid – kirikust sai mošee. Tänapäeval on enamik mošeesid mitte[[moslem|moslemitele]]mittemuslimitele suletud.
 
==Mošee traditsiooniline ülesehitus==
[[Pilt:Mosque in Alanya.jpg|pisi|Mošee sisevaade]]
[[Pilt:Dakka.jpg|pisi|Dakka]]
Täpseid mošee ehitamise reegleid on vähe. Kohustuslik on orienteeritus [[Meka]] suunas (nn ''[[qibla|qiblah]]''). Harilikult tähistab seda nišš ühes hoone seinas (araabia keeles ''[[mihrāb]]''). Ehitise selle osa kohal peab olema katus ja selles seinas ei tohi olla uksi. ''Mihrāb''i kaunistavad sageli kalligraafilised [[Koraan]]i värsid või geomeetriline muster. Pildid on mošees keelatud. Ühes reeglite ilmumise ning mošeede täiustumisega tekkis üsna peatselt ''mihrāb''i kõrvale [[kantsel]] (''[[minbar]]''), kust peetakse igareedeseid palvusi[[jutlus]]i.
 
Varajastel mošeedel puudus torn – [[minarett]]. Esimese minareti sai arvatavasti mošee [[Kairouan]]is [[Tuneesia]]s [[703]]. aastal. Mõned allikad viitavad ka varasematele minarettidele aastast [[665]]. Minareti peamiseks eeskujuks peetakse vanade [[Süüria]] kirikute torne.
 
Minaretil on mošee arhitektuuris nii kaunistav kui ka funktsionaalne ülesanne – [[muezzin]]i kutse palvele (araabia keeles ''[[adhan]]'') kostab kõrgemalt kaugemale.
 
Aja jooksul lisati mošeele muidki ruume. Eraldi ruumid on erinevatele sotsiaalsetele klassidele, rändajatele, haigetele ja vanadele. Sageli elasid mošeedes [[pühak]]ud ja [[askeet|askeedid]] – vahel isegi minaretis.
Mošee juurde kuulub ka eraldi ala, kus sooritada rituaalset pesemist ''[[wuḑū']]''d.
 
Mošee põrandal on [[vaip|vaibad]]. Sageli, eriti [[islamiusu pühad|islamiusu pühade]] ajal, põletatakse mošeedes lõhnaaineid[[viiruk]]it. Valgustuseks kasutatakse nii lampe[[lamp]]e kui ka [[küünal|küünlaid]], kuid neil pole rituaalset tähendust. Pea kohustuslik on aga voolav [[vesi]] rituaalseks pesemiseks ja joomiseks.
 
Paljude mošeede juurde kuulus (ja Araabia maades kuulub ka tänapäeval) [[madrasamedrese]], mis algselt oli religioosne õppeasutus, tänapäeval aga tavaline alg- või [[keskkool]].
 
Ükski islami reegel ei keela naistel mošeesse siseneda, küll aga peavad nad olema seal meestest eraldatud. Mõnes [[kultuur|kultuuris]] ollakse ka naiste mošees viibimise vastu.
Anonüümne kasutaja