Mošee: erinevus redaktsioonide vahel

Varajaste mošeede eeskujuks oli [[Muhammad|Muhammadi]] maja hoov [[Mediina|Mediinas]], mis ehitati [[622]]. aastal. Esialgu oli see orienteeritud ''[[qibla]]'' järgi, mis näitas [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] suunda. Alles 1,5 aastaaastat möödudeshiljem orienteeriti see Mekale. Selle mošee funktsioon polnud rangeltpelgalt religioosne, lisaks MuhammediMuhammadi ja tatema perekonna eluasemekseluaseme otstarbe olekutkõrval täitis see ka poliitilisi ja juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, [[Allah]] alles ilmutas neid Muhammadile.

Pärast Muhammadi surma sai mošeest oluline islami sümbol. Mošee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mošee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud mošeed olnud algselt [[kirik (pühakoda)|kristlikud kirikud]]. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul – kuna kristlust[[kristlus]]t loeti lähedaseks usundiks, võisid moslemidmuslimid pühakojana kasutada ka sama kirikut, mida kasutasid ka kristlased. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ja järk-järgult jumalateenistused[[jumalateenistus]]ed lõppesid – kirikust sai mošee. Tänapäeval on enamik mošeesid mitte[[moslem|moslemitele]]mittemuslimitele suletud.

Täpseid mošee ehitamise reegleid on vähe. Kohustuslik on orienteeritus [[Meka]] suunas (nn ''[[qibla|qiblah]]''). Harilikult tähistab seda nišš ühes hoone seinas (araabia keeles ''[[mihrāb]]''). Ehitise selle osa kohal peab olema katus ja selles seinas ei tohi olla uksi. ''Mihrāb''i kaunistavad sageli kalligraafilised [[Koraan]]i värsid või geomeetriline muster. Pildid on mošees keelatud. Ühes reeglite ilmumise ning mošeede täiustumisega tekkis üsna peatselt ''mihrāb''i kõrvale [[kantsel]] (''[[minbar]]''), kust peetakse igareedeseid palvusi[[jutlus]]i.

Minaretil on mošee arhitektuuris nii kaunistav kui ka funktsionaalne ülesanne – [[muezzin]]i kutse palvele (araabia keeles ''[[adhan]]'') kostab kõrgemalt kaugemale.

Mošee põrandal on [[vaip|vaibad]]. Sageli, eriti [[islamiusu pühad|islamiusu pühade]] ajal, põletatakse mošeedes lõhnaaineid[[viiruk]]it. Valgustuseks kasutatakse nii lampe[[lamp]]e kui ka [[küünal|küünlaid]], kuid neil pole rituaalset tähendust. Pea kohustuslik on aga voolav [[vesi]] rituaalseks pesemiseks ja joomiseks.

Paljude mošeede juurde kuulus (ja Araabia maades kuulub ka tänapäeval) [[madrasamedrese]], mis algselt oli religioosne õppeasutus, tänapäeval aga tavaline alg- või [[keskkool]].