Kõhrkalad: erinevus redaktsioonide vahel

Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski kõrgemaid [[Selgroogsed|selgroogseid]]. [[Seljaaju]]s eristuvad selgesti [[hallollus]] ja [[valgeollus]], [[närvikiud]] on kaetud [[müeliin]]tupega. [[Seljaajunärvid]]el liituvad [[Selgmine närvijuur|selgmised]] ja [[Kõhtmine närvijuur|kõhtmised juured]]. [[Peaaju]] pole enam sirge, nagu alamatel [[kalad]]el. Jaguneb [[otsaju]]ks, [[vaheaju]]ks, [[keskaju]]ks, [[tagaaju]]ks ja [[Piklik aju|piklikuks ajuks]] (mis läheb üle seljaajuks). Otsaju Jaguneb [[juttkeha]]ks (alaosas) ja [[mantel|mantliks]], suurim ja arenenuim osa on ette ulatuvad [[haistesagarad]]. [[Haistmine]] on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates [[ninasõõrmed|ninasõõrmetes]] [[haistekihnud]]es. Vaheajus asub hästiarenenud [[hüpotaalamushüpotalamus]] ja [[hüpofüüs]]. Keskajus paiknevad peamised keha liikumist juhtivad keskused. Samuti saavad siit alguse silmade juurde kulgevad [[nägemisnärvid]], mis moodustavad erinevalt alamatest kaladest [[nägemisristmik]]u. [[Nägemine|Nägemisel]] eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Tagaajus on suhteliselt paremini arenenud selle pealmine osa [[väikeaju]].<br>

Valdav osa kõhrkalu elab [[Meri|meredes]]. Üle poolte liikidest on [[Kisklus|röövtoidulised]]. Kõhrkalade munad on toiduks paljudele väiksematele kaladele. Et kõhrkaladel puudub [[ujupõis]], peavad nad vajaliku sügavuse säilitamiseks olema pidevas liikumises, vastasel korralmuidu vajuvad nad põhja.