Kiirabi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P hüpotaalamus > hüpotalamus |
|||
489. rida:
|-
!rowspan="4"|Süsteemsed hormoonpreparaadid (va suguhormoonid ja insuliinid) H
!Hüpofüüsi ja
!Hüpofüüsi tagasagara hormoonid ja nende analoogid H01B
|Oksütotsiin ja selle analoogid H01BB
655. rida:
===Kiirabi operatiivjuhtimine Eesti Vabariigis===
[[File:Lõuna- ja Kagu- Eest kiirabibrigaadid kaardil..png|thumb|Käesolev foto näitab AS Metrotec positsioneerimistarkvara abil Kagu- ja [[Lõuna-Eesti]] kiirabibrigaadide asukohti. Antud pildil on kõik brigaadid oma [[kiirabibaas]]ides. Roheline värv näitab valmidust uueks väljakutseks.]]
Kiirabi haldusküsimustega tegelevad igapäevaselt Terviseameti töötajad. Seevastu hädaabi teadete vastuvõtmise ja kiirabi operatiivjuhtimisega tegeleb [[Häirekeskus]], mis kasutab selleks [[telefonside]]t ja [[raadioside]]t. Hädaabi teated elanikkonnalt võetakse vastu telefoninumbril 112. [[Päästeteenistus]]e, [[politsei]] ja muude operatiivteenistuste poolt teostatud kiirabikutsed võetakse vastu raadioside või ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud telefoniside vahendusel. Häirekeskuse ülesandeks kiirabikutsete töötlemisel on nende vastuvõtmine, abivajaduse iseloomu määramine, lähima kiirabibrigaadi leidmine, teejuhatuse andmine, kiirabi haige seisundist informeerimine jmt. Samuti otsustab [[päästekorraldaja]], kas sündmuse iseloom nõuab teiste operatiivteenistuste reageerimist. Elektritraumaga seotud kiirabikutsele saadetakse kohale elektriliinide mehaanikud jne. Samuti võib kiirabibrigaad nõuda teiste
====Kiirabikutsete prioriseerimine====
Kiirabikutsete prioriseerimine on kutsete tähtsuse järjekorda seadmine. Häirekeskus jaotab kõik saabunud kiirabikutsed 4 gruppi, mida tähistatakse tähtedega A, B, C ja D<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/129122011196 Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord §5]</ref>. Madalaima prioriteediga kutse saab tähise A ja kõrgeima prioriteediga kutse tähise D. Kiirabibrigaadi sündmuskohale saatmine toimub järgmiselt.
686. rida:
Kiirabibrigaadid on väljasõiduks valmis [[Ööpäev|ööpäevaringselt]]. Arvestades asjaolu, et erakorralise meditsiiniabi vajadus ei ole etteennustatav, töötab kiirabi ka [[nädal]]avahetustel ja [[riigipüha]]del. Eesti Vabariigis töötab üks kiirabibrigaad üldjuhul terve ööpäeva. Seejärel meeskond vahetub. Ööpäeva pikkune töövahetus ei ole kohustuslik. Töövahetuste skeemi otsustab iga kiirabiasutus iseseisvalt. Meeskondade vahetus toimub üle Eesti tavaliselt 08:00. Juhul kui uus meeskond mingil põhjusel ei saa tööle asuda, jätkab eelmise ööpäeva brigaad tööd kuni uue meeskonna saabumiseni. <br>
<br>Valmisoleku osaks on pidev varustuse hooldus. Hooldus varieerub igapäevasest ravimite ja muude tarvikute asendamisest kuni aparatuuri lahti monteerimiseni kiirabiautost ja selle remonditöökotta saatmiseni. Hooldust ja remonti teostatakse viisil, mis võimalikult vähe halvendab valmisolekut. Näiteks asendatakse rikkis töövahend teise aparaadiga ning rikkis aparaat viiakse remonti. Transpordivahendi suuremahulise hoolduse ja remondi korral võetakse kasutusele varuauto. Üldreeglina ei tohi ühegi kiirabibrigaadi väljasõit olla takistatud kauem kui 1 [[tund]]. Igas kiirabiasutuses peab olema varusid (so ravimid ja teised tarvikud) vähemalt viieks ööpäevaks. Iga kolme kiirabibrigaadi kohta peab asutuses olema üks täielik varustuse reservkomplekt. Kui asutuses on vähem kui kolm brigaadi, tuleb reservvarustuse komplekt ikkagi luua. <br>
<br> Eestis operatiivvalmiduses olevad kiirabibrigaadid omavad kõik nn valmisoleku seisundit ehk staatust. Staatus kirjeldab kiirabibrigaadi tegevust ja valmidust kiirabikutsele reageerida. Oma staatuse muutusest on kiirabibrigaad kohustatud Häirekeskusele teatama. Teade saadetakse [[SMS|
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+ Kiirabibrigaadide seisund operatiivarvestuses ja selle edastamine häirekeskusele
|