Surmanuhtlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eestile eraldi artikkel + artikli struktuuri muudetud
P seadusandlus > õigusaktid
1. rida:
'''Surmanuhtlus''' on inimese [[karistus|karistamine]] tema [[surmamine|surmamisega]].
 
[[Jurisprudents]]is peetakse surmanuhtlust kõrgeimaks (või ka erakorraliseks) karistusmääraks. Tänapäeval pole paljude riikide [[karistusseadustik]]es surmanuhtlust ette nähtud.
 
Surmanuhtlus on siiski paljudes riikides endiselt karistusviisina kasutusel. Inimõiguste eest võitleva organisatsiooni ''[[Amnesty International]]'' andmetel hukati 2005. aastal 22 riigis kokku 2148 inimest. Hiinas pandi organisatsiooni ''[[Amnesty International]]'' raporti kohaselt 2005. aastal toime 1770 hukkamist, kuid inimõigusaktivistide andmetel on see arv kahtlemata palju suurem (arvatakse, et koguni üle 8000).
 
Lääneriikidest kasutatakse surmanuhtlust karistusviisina vaid USA-s (mitte kõigis osariikides).
9. rida:
==Surmanuhtluse täideviimise meetodid==
[[File:Beccaria - Dei delitti e delle pene - 6043967 A.jpg|thumb|[[Cesare Beccaria]], ''Dei delitti e delle pene'']]
Ajaloos on olnud palju surmanuhtluse täidesaatmise viise. Tänapäeval on levinumad meetodid surmanuhtluseks [[mahalaskmine]] (Hiinas), [[mürgitamine]] (Hiinas, USA-s), [[pea maharaiumine]] (Saudi-Araabias), [[poomine]] ja [[kividega surnuksloopimine]] (Iraanis) ning surmamine [[elektritool]]il (USA-s).
(Saudi-Araabias), [[poomine]] ja [[kividega surnuksloopimine]] (Iraanis) ning surmamine [[elektritool]]il (USA-s).
 
===Ajaloolisi surmanuhtluse meetodeid===
71. rida ⟶ 70. rida:
{{Vaata| Surmanuhtlus Eestis}}
 
1934. aasta "Kriminaalkohtupidamise seadustiku" järgi tehti surmamõistetule ettepanek oma elu lõpetada mürgiga. Kui ta seda viie minuti jooksul ei teinud, poodi ta üles.
 
===Surmanuhtluse kaotamine Eestis===
Viimast korda viidi Eestis [[kohtuotsus]]ega kinnitatud surmaotsus täide [[21. september|21. septembril]] [[1991]], kui hukati [[Rein Oruste]].
 
Kuigi surmanuhtlus säilis seadusandlusesõigusaktides kuni [[1998]]. aastani ja inimesi mõisteti surma ka pärast 1991. aastat, ei viidud surmanuhtlust enam [[täideviimine|täide]].
 
Pärast iseseisvuse taastamist pidas Eesti [[poliitiline eliit]] vajalikuks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikide eeskujul asendada surmanuhtlus [[eluaegne vangistus|eluaegse vangistusega]], kuigi raskete kuritegude osatähtsus Eestis 1990ndate alguses suurenes. [[13. jaanuar]]il [[1997]] esitas [[valitsus]] [[Riigikogu]]le "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr. 6 ratifitseerimise seaduse eelnõu", mis nägi ette surmanuhtluse kaotamise.
86. rida ⟶ 85. rida:
*[[Martin Helme]] artikkel [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=12712832 "Surmanuhtlus taas ellu!"] [http://www.delfi.ee/ Delfi] uudisteportaalis, 19. aprill 2006
*[[Ants Ruusmann]]i artikkel [http://www.videvik.ee/?id=63 "Surmanuhtlus tuleks taastada"] ajalehes [[Videvik (ajaleht)|Videvik]], 9. august 2001
*[[Triin Oppi]] artikkel [http://www.postimees.ee/101007/esileht/valisuudised/288370_1.php "Surmanuhtlus on kadumas... Eranditega"] ajalehes [[Postimees]], 10. oktoober 2007
 
==Kirjandus==
*Surma mahalaskmise läbi! [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 18. aprill 1932, nr. 16, lk. 5.
 
[[Kategooria:Hukkamisviisid]]