Atmosfäär: erinevus redaktsioonide vahel

Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideksgaasid on veeaur, süsinikdioksiid, [[metaan]], [[dilämmastikoksiid]] ja [[osoon]]. [[Filtreerimine|Filtreerimata]] õhust võib leida ka mitmeidmitut looduslikkelooduslikku lisasidlisa, nagu näiteks [[tolm]], [[eos|eosed/spoorid]], [[vulkaan]]iline [[tuhk]] ning meresool. Võib esineda ka mitmeid [[tööstus]]likke [[saasteaine]]id nagu [[kloor]] ([[elementaarosake]]sena või [[keemiline ühend|ühendina]]), [[fluoriid]]i ühendid, [[elavhõbe]] ning [[väävel|väävliühendid]].

[[Õhurõhk]] ja [[tihedus]] atmosfääri kõrguse kasvades vähenebvähenevad. Temperatuuriprofiil on seevastu veidi keerulisem. Maa atmosfääri saab jagada viieks kihiks.

[[Mesopaus]]ist [[termopaus]]ini [[temperatuur]] termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes [[konstant]]seks. Termosfääri [[Inversioon (meteoroloogia)|inversioon]]i põhjustab väikene [[molekul]]ide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 ^o[[Celsiuse skaala|C]] (1773,15 [[kelvin|K]]), kuigi ka siin on osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste põrkumisega siin temperatuuri [[defineerimine|defineerida]] ei saa. Termosfääris saab üks molekul liikuda keskmiselt umbes ühe kilomeetri ilma, et teise molekuliga kokku põrkaks.<ref name="Ahrens"/>. Termosfääri jääb ka [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS)]] [[orbiit]], mille kõrgus varieerub 320 kilomeetrilt 380 kilomeetrini. Võrreldes alumiste kihtidega on õhk ülevalpool turbopausi harva kohtuvate molekulide tõttu küllaltki halvasti segunenud. Turbopausist ülespoole jäävat ala kutsutakse [[heterosfäär]]iks, allapoole jäävat ala aga [[homosfäär]]iks. Termosfääri ülemine piir on eksosfääri algus ehk eksobaas, mille kõrgus oleneb [[päike]]se aktiivsusest ning jääb 350–800 km vahele.