Jõuluvana: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
'''Jõuluvana''' ehk '''jõulumees''' ehk '''jõulutaat '''on tegelaskuju uuemast [[jõulud|jõulukombestikust]], jõulukinkide tooja. Kõige sagedamini kujutatakse jõuluvana kõhuka heatahtliku vanamehena, kellel on suur valge habe ja seljas punane mantel ning kaasas kott kinkidega. Uuemas rahvusvahelises traditsioonis kujutatakse jõuluvana sageli liikumas lendava saaniga, mida veavad [[põhjapõder|põhjapõdrad]]. Kingid poetab ta majadesse korstna kaudu. Eesti kombestikus jõuluvana (st jõuluvanaks kostümeeritud isik) tavaliselt külastab kodusid ning soovib, et vastutasuks kingi eest talle [[jõulusalm]]i loetaks või muul viisil esinetaks. Sõnakuulmatute jaoks võib jõuluvana vöö vahel kanda vitsakimpu.
Jõuluvana kodu öeldakse asuvat [[Põhjanaba]]l. Põhja-
Ka öeldakse,et nimelt aitavad jõuluvanal tööd teha "päkapikud". Kes omakorda käivad jõuludeni laste juures ja toovad öösiti sussi sisse midagi.▼
▲Ka öeldakse, et nimelt aitavad jõuluvanal tööd teha "päkapikud". Kes omakorda käivad jõuludeni laste juures ja toovad öösiti sussi sisse midagi.
Jõuluvana traditsioon on saanud alguse legendidest püha [[Nikolaus]]e kohta; samast pärineb ka tegelaskuju Ameerikas levinud ingliskeelne nimi '''Santa Claus'''.▼
▲Jõuluvana traditsioon on saanud alguse legendidest püha [[Nikolaus]]e kohta; samast pärineb ka tegelaskuju Ameerikas levinud ingliskeelne nimi '''Santa Claus'''.
''Nikolaus elas [[Myra]] linnas [[Väike-Aasia]]s. Linnas elanud ka kaupmees, kellel olnud kolm tütart. Kaupmees laostus, ega saanud tütardele kaasavara anda. Seetõttu ei saanud tüdrukuid mehele panna ja isal ei jäänud muud üle, kui leppida kokku, et tüdrukud lõbumajale müüa. Kui Nikolaus seda aga kuulis, hakkas tal tüdrukutest hale ning võttis kukru kuldrahaga ja viskas selle öö varjus läbi akna naabermajja. Naabrimees tänas jumalat ja sai tütred ausalt mehele panna. Teises legendis jutustatakse, et kord, kui Myra linnas valitses nälg, seisid sadamas viljalastis laevad. Nikolaus veenis meremehi jätma igasse laeva vaid sada külimittu vilja, ülejäänu aga vaestele jagama. Ta kinnitas, et kaalumisel puudujääki ei märgata. Meremehed tegidki nõnda ja ei kahetsenud tehtut.''
14. rida:
Aastaid hiljem valis Myra linn Nikolause oma [[piiskop]]iks. Ka kõrge aukandjana hoolitses ta vaeste eest ja jagas lastele kingitusi, jõuluööl aga jättis kingid kotiga ukse taha trepile. Pärast surma kuulutati Nikolaus pühakuks, ning tema surmapäeva (6. detsember) hakati tähistama [[Talvine nigulapäev|nigulapäevana]].
Algselt tõigi piiskopimantlisse riietatud
[[19. sajand]]il kujunes üldiselt välja ka jõuluvana väline kuju – valge habe, punane teravatipuline tutiga müts, punane kuub valgest karusnahast krae ja kätistega. Selle põlistamisele aitasid kaasa [[Coca-Cola]] reklaamid 1930ndatel. Kunstnikud, kelle looming on kaasa aidanud jõuluvana visuaalse kuvandi kujundamisele, olid näiteks [[Thomas Nast]], [[Haddon Sundblom]] ja teised.
20. rida:
Eestis on varem jõuluvanaga analoogilist rolli täitnud [[jõulusokk]]. Nõukogude võimu ajal juurutati jõulude asemel nääride tähistamist ja kodusid külastas siis [[näärivana]].
Venemaal teatakse jõuluvana rollis Pakasetaati ehk [[
==Vaata ka==
|