Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 02:51 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. detsember 2015, kell 13:51 redigeeri eemalda 82.131.126.168 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{keeletoimeta}}~~ [[Pilt:Juletræet.jpg\|pisi\|Jõulukuusk]] '''Jõulupuu''' on [[jõulud]]e ajal ehetega ilustatud [[puu]], Eestis valdavalt [[kuusk]] ('''jõulukuusk'''). Teistes riikides on levinud ka teised [[okaspuu]]d nagu [[nulg]] ja [[araukaaria]]<ref>Kaia Otti [http://www.ohtuleht.ee/188369/joulupuu-kuusk-voi-nulg Jõulupuu – kuusk või nulg] ÕL 22. detsember 2005</ref><ref>Kai Simson [http://maaleht.delfi.ee/archive/kumb-viiakse-jouluks-tuppa-kuusk-voi-nulg?id=36103039 Kumb viiakse jõuluks tuppa - kuusk või nulg?] Maaleht 6. detsember 2010</ref><ref>Astrid Lepik [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/pehmete-okastega-saravroheline-joulupuu-araukaaria?id=27568329 Pehmete okastega säravroheline jõulupuu - araukaaria] Maakodu 24. detsember 2012</ref>. Tänapäeval võib jõulupuu olla ka kunstlik, sel juhul enamasti tehtud [[polüvinüülkloriid]]ist{{lisa viide}}<!-- väide inglise vikist--> (nn [[kunstkuusk]]), kuid kunstilistel ja loodussäästlikel kaalutlustel tehakse jõulupuid ka kõikvõimalikest muudest materjalidest<ref>[http://joulud.postimees.ee/3444535/galerii-imelisi-joulupuid-ule-kogu-maa Galerii: imelisi jõulupuid üle kogu maa] PM 22. detsember 2015</ref><ref>Astrid Lepik [http://maaleht.delfi.ee/archive/tee-aia-kaunistuseks-praktiline-joulupuu?id=35688193 Tee aia kaunistuseks praktiline jõulupuu] Maaleht 28. november 2010</ref> (nt [[Rakvere]] linna jõulupuu 2015. aastal vanadest aknaraamidest<ref>Hanneli Rudi [http://joulud.postimees.ee/3445735/ainult-postimehes-ringkaik-rakvere-kuulsa-joulupuu-sisemuses Ainult Postimehes: ringkäik Rakvere kuulsa jõulupuu sisemuses] PM 24. detsember 2015</ref>). ~~'''Jõulupuu''' on [[jõulud]]e ajal ehetega ilustatud [[puu]], nt [[kuusk]] ('''jõulukuusk''').~~ Valdavalt tuuakse looduslik jõulupuu maharaiutuna tuppa, kus tuleb kanda hoolt selle eest, et ta okkaid kiiresti maha ei puistaks (asetades puu veeanumasse) ning püsiks püstises asendis (fikseerimiseks kasutatakse tihti spetsiaalset [[kuusejalg]]a)<ref>Eneli Käger [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/10-joulupuu-ilunippi?id=23963401 10 jõulupuu ilunippi] Maakodu 24. detsember 2009</ref>. Tuppatoodud jõulupuu väljaviimine toimub eri riikides ja traditsioonides eri aegadel, Eestis üldjuhul [[kolmekuningapäev]]aks. Viimastel aastakümnetel on kogunud populaarsust komme ärakuivanud jõulupuud ühte kohta koguda ja üheskoos pidulikult ära põletada. Vahel tehakse neist [[tuleskulptuur]]e.<ref>Urmas Tooming [http://tallinncity.postimees.ee/366612/vanad-joulukuused-saab-viia-valgusfestivali-kogumiskohtadesse Vanad jõulukuused saab viia valgusfestivali kogumiskohtadesse] PM 4. jaanuar 2011</ref><ref>Liis Velsker [http://tarbija24.postimees.ee/1090662/joulukuusest-polegi-nii-lihtne-lahti-saada Jõulukuusest polegi nii lihtne lahti saada] PM 4. jaanuar 2013</ref> Uuemal ajal on levinud ka komme kaunistada tuppatoomise asemel õues kasvavaid puid või tuua tuppa üksnes kuuseoksi, seda peetakse loodussõbralikumaks<ref>Marju Vitkar [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/ehk-ehiks-sellel-aastal-joulupuu-oues?id=67470134 Ehk ehiks sellel aastal jõulupuu õues?] Maakodu, 19. detsember 2013</ref><ref>Silja Ratt [http://www.ohtuleht.ee/708431/seisukoht-jatame-joulukuuse-parem-oue Jätame jõulukuuse parem õue] ÕL 13. detsember 2015</ref>. ~~Tänapäeval võib jõulupuu olla ka mitte looduslikku päritolu, mis on sel juhul enamasti tehtud [[PVC]]-st{{lisa viide}}<!-- väide inglise vikist-->, ([[kunstkuusk]]).~~ Jõulupuudel on tähtis roll tänapäevases ilmalikus jõulukombestikus. Jõulupuid kaunistatakse [[jõuluehe]]te (klaaskuulid, kard, tähed, inglid) ja küünaldega, mis on sageli omaette perekondlik rituaal<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/elu/51f0a549-2608-4a9b-aa75-fdac581dc780/taivo-piller-naitas-millised-jouluehted-on-moes-maailma-eri-paigus Taivo Piller näitas, millised jõuluehted on moes maailma eri paigus] ERR, 7.10.2015 (artikkel ja video)</ref>. Kui veel Nõukogude ajal kasutati peamiselt parafiinküünlaid, siis tänapäeval on tuleohutuse huvides kasutusel peamiselt [[elektriküünlad]]. Jõulupuu alla asetatakse [[jõulukink\|jõulukingid]]<ref>[http://joulud.postimees.ee/3445733/pahased-lapsevanemad-suudistavad-paypali-telereklaami-joulumaagia-rikkumises Pahased lapsevanemad süüdistavad PayPali telereklaami jõulumaagia rikkumises] PM 23. detsember 2015</ref>. Ehkki jõule peetakse nüüdisajal pigem perekeskseks pühaks, on linnades levinud tava tuua suured jõulupuud keskväljakule, kus neid kaunistatakse valgustitega ning nende ümber toimuvad [[advendiaeg]]sed üritused. Üldjuhul korraldab linna jõulupuuga seonduva omavalitsus, ehkki kulusid võivad kanda ka sponsorid; sageli kajastab ajakirjandus juba sobiva jõulupuu otsinguid ja transporti.<ref>Eleen Laasner [http://tartu.postimees.ee/3340387/tartu-asus-joulupuu-otsingule Tartu asus jõulupuu otsingule] PM 25. september 2015</ref><ref>[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/721B5A7AE56632FFC2257D94003B8734 Tartu jõulukuusk tuleb tänavu Põlvamaalt] Tartu Linnavalitsuse pressiteade 18.11.2014</ref><ref>[https://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/CE3F8E05D996B395C2257F0600340A72?OpenDocument Tartu jõulukuusk jõuab homme raekoja platsile] Tartu Linnavalitsuse pressiteade 23.11.2015</ref> Tihti kogunetakse ka [[uusaastaöö]]l linna jõulupuu ümber uut aastat vastu võtma. Igihaljaste okaspuude kui jõulusümboli taga on nähtud kristlikku tausta<ref>Urmas Kiil [http://www.saartehaal.ee/2007/12/22/kust-on-parit-joulukuusk/ Kust on pärit jõulukuusk?] Saarte Hääl 22/12/2007</ref>, kuid valdavalt tänapäeval sellist seost ei tajuta. [[Matthias Johann Eisen]] kirjutas raamatus "[[Eesti uuem mütoloogia]]": "Uuemal ajal püüab jõulupuu, jõulukuusk heinu majadest hoopis välja tõrjuda. Jõulupuudki seletatakse kristlikul kombel: küünlad puul kuulutavad jõuluvalgust, ehted ja maiused aga [[Jeesus Kristus\|Õnnistegija]] toodud anda. Lugu ometi nii, et jõulupuu paganaaegset puukultust meelde tuletab. Meilgi oli mineva aastasajani viisiks mõnda [[hiiepuu]]d ehtesse panna."<ref>Matthias Johann Eisen [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_uuem_m%C3%BCtoloogia/J%C3%B5ulud Jõulud] "Eesti uuem mütoloogia", [[Vikitekstid]]</ref> [[Nõukogude aeg\|Nõukogude ajal]] oli riikliku [[ateism]]i tõttu jõulude kui usupüha tähistamine keelatud ning jõulukuuske asendas '''näärikuusk'''. Kuna osa inimesi kaldus siiski nääride ettekäändel jõule pidama, jälgiti valdavalt, et kuusk toodaks tuppa alles uusaasta eel, pärast jõule.<ref>Aigi Viira [http://www.ohtuleht.ee/188331/noukogude-kuusepuhad-joulud-joulumeheta-aasta-lopp-naaritaadiga Nõukogude kuusepühad: jõulud jõulumeheta, aasta lõpp nääritaadiga] ÕL 22. detsember 2005</ref> Jõulupuu on üks läbivaid motiive jõuluteemalistes lauludes ja luuletustes ([[jõulusalm]]id). Eesti kirjanduses üks tuntumaid [[Ellen Niit\|Ellen Niidu]] luuletus "[[Kuidas leiti jõulupuu]]", mille algusread on: "Lumi lendab, lumi keeb, lumi keerleb suusateel."<ref>[http://www.luts.ee/lasteluule/index.php?q=node/2463 "Kuidas leiti jõulupuu"] Tartu linnaraamatukogu lastekirjanduse andmebaasis Arkaadia</ref>. ==Jõulupuu Eestis== Esimestest jõulupidustustest Tallinna [[Raekoja plats (Tallinn)\|Raekoja plats]] ~~- esimestest jõulupidustustest~~il on andmed juba aastast 1441, mil [[Mustpeade vennaskond\|Mustpeade vennaskonna]] liikmed ~~asetasid~~tõid ~~siia esimese~~sinna jõulukuuse~~{{lisa viide}}~~. Väidetavalt oli tegemist esimese linna [[jõulupuu]]ga Euroopas{{lisa viide}}. Looduslikke jõulupuid müüakse massiliselt kaubandusvõrgus, kuid Eestis tuuakse neid olulises koguses ka eraviisiliselt metsast. Kampaania korras pakub jõulukuuski [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]. Metsamajanduslikult kasutatakse jõule võimalusena metsa harvendamiseks, kuna jõulukuuseks sobivad väikesed puud, mil tihti metsas kasvuruumi poleks või mis kasvavad metsasihtidel ja [[elektriliin]]ide all.<ref>Silja Paavle [http://www.ohtuleht.ee/707624/armsaim-on-isetoodud-kuusk-leia-joulupuu-riigimetsast ARMSAIM ON ISETOODUD KUUSK: leia jõulupuu riigimetsast] ÕL 8. detsember 2015</ref> Samas on jõulupuude kasvatamine nii Eestis kui ka mujal maailmas ulatuslik tööstusharu<ref>Silja Ratt [http://www.ohtuleht.ee/708431/seisukoht-jatame-joulukuuse-parem-oue Jätame jõulukuuse parem õue] ÕL 13. detsember 2015</ref><ref>Teet Teder [http://www.ohtuleht.ee/708682/meeleolud-kuusemuugiplatsil-maa-on-must-aga-joulupuu-laheb-ikka-kaubaks Meeleolud kuusemüügiplatsil – maa on must, aga jõulupuu läheb ikka kaubaks] ÕL 15. detsember 2015</ref><ref>Silja Lättemäe [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/pruuli-puukooli-peremees-tulu-toovad-joulupuud?id=32757325 Pruuli Puukooli peremees: Tulu toovad jõulupuud] ML 29. august 2010</ref>. ===Jõulupuu eesti rahvakultuuris=== Eestisse jõudis jõulupuu ~~'''tuppa''' toomise~~tuppatoomise traditsioon [[Saksamaa]]lt, kodunedes Eestis 20. sajandiks. Eestis hoiti jõulupuud toas [[jõululaupäev]]ast [[kolmekuningapäev]]ani (6. jaanuar)<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. ~~Eestis hoiti jõulupuud toas [[jõululaupäev]]ast [[kolmekuningapäev]]ani (6. jaanuar)<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>.~~ == Viited == {{Viited\|allikad= <ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 35–36</ref>}} ==Välislingid== * [http://joulud.postimees.ee/3444535/galerii-imelisi-joulupuid-ule-kogu-maa Galerii: imelisi jõulupuid üle kogu maa] PM 22. detsember 2015 * Urmas Kiil [http://www.saartehaal.ee/2007/12/22/kust-on-parit-joulukuusk/ Kust on pärit jõulukuusk?] Saarte Hääl 22/12/2007 * [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19360109.2.7 Jõulupuu tagasitulek Nõukogude Liidus] Päewaleht nr. 8, 9 jaanuar 1936 [[Kategooria:Jõulud]]

Jõulupuu: erinevus redaktsioonide vahel