Erinevus lehekülje "Vallakool" redaktsioonide vahel

P
 
==Ministreeriumikoolid==
Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli vallakoolides õppekeeleks eesti keel, kuid edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid eestikeelset õppetööd ainult eesti keeles.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref>
 
[[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa Keisririigi Rahvahariduse Ministeerium]]ile, millest ka nimetus ''ministeeriumikool,'' ning õppetöö viidi üle venekeelseks. Alates [[1887]]. aastast hakkas vallakoole maakondades juhtima [[rahvakoolide inspektor]] ja [[kubermang]]udes [[rahvakoolide direktor]].<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 114–116.</ref>
*[[1. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 3 aastat
*[[2. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 5 aastat.
1. klassi ministeeriumikoolis õpiti järgmisi õppeaineid: [[usuõpetus]]t, [[vene keel]]t, [[ilukiri|ilukirja]], [[aritmeetika]]t ja [[kirikulaul|kjairikulaulkirikulaul]]u. 2. klassi ministeeriumikoolis õpiti täiendavalt ka järgmisi õppeaineid: [[ajalugu]], algteadmisedalgteadmisi [[loodusteadus]]est, [[füüsika]]st, [[geograafia]]st n,ingning kuna kooli õppekeel oli vene keel s,iis siis ka [[eesti keel]]t.
 
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid avalikeks [[algkool]]ideks.
Anonüümne kasutaja