Russalka (monument): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
'''Russalka mälestussammas''' on [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[soomuslaev]]a [[Russalka]] hukkumisele pühendatud [[mälestusmärk]] [[Kadriorg|Kadriorus]] [[Tallinn]]as. Selle autoriteks on [[skulptor]] [[Amandus Adamson]] ja [[arhitekt]] [[Nikolai Thamm]].<ref name="EP" /> See on esimene eesti skulptori loodud monument Tallinnas ja üldse Eestis.<ref name="register" />
 
[[Tallinna sadam]]ast väljunud laev läks tormisel [[Soome laht|Soome lahel]] põhja [[7. september|7. septembril]] ([[ukj]] [[20. september|20. septembril]]) [[1893]]. Lisaks [[komandör]]ile hukkus 11 ohvitseri ja 166 meremeest<ref>Russalkal oli 178 meremeest, neist 12 ohvitseri. Väljaarvatud madrus Ivan Prunski, kelle surnukeha koos laevast pärit esemete, pealisehitise tükkide ja paadiga [[Soome]] randa uhuti, jäid teised meremehed kadunuks ja läksid arvatavast kõik Russalkaga põhja.</ref>, nende hulgas kuus meest [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaalt]]: ohvitser Gerhard Maier; madrus Juhan Anton [[Sauga]]st (sünd. 1869); puusepp Mihkel Salong<ref>Mati Õun. ''Laevahukud''. Tallinn: Sentinel, 2003, lk 49.</ref><ref>Postimees 20. september 1893 lk 3 annab nime kujul: Mihkel Solong.</ref> [[Kuressaare kreis|Saaremaalt]] [[Kärla]]st ja kokk Jüri Malm [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnast]] [[Kehra]]st (sünd. 1869); masinist Ernst Wolf (sünd. 1871) ja Peter Raus (sünd. 1865) [[Riia kreis]]ist<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=2802&pid=s358387 Sõnumid Tallinnast. – Russalka mehed] Postimees, 20. september 1893, lk 3.</ref>. Ellujäänuid ei olnud.
 
Uppunud Russalka leiti üles alles 110 aastat hiljem, [[Eesti Meremuuseum]]i käivitatud otsingutel [[2003]]. aasta juulis. Laev oli [[vöör]]ipidi 30 meetri ulatuses põhjamudasse tunginud ja seisis peaaegu püstloodis 74 meetri sügavusel.