Gustav Adolfi Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

Venestamispoliitika ajal [[1890]]. aastal nimetati kubermangugümnaasium ümber Keiserlikuks Nikolai I Gümnaasiumiks ja mindi üle saksakeelselt õppetöölt üleni venekeelsele. Ainult luterlikus usuõpetuses tohtis saksa keeles õppida. Kohustuslikuks sai ka vesihall koolivorm, mida tuli gümnasistidel kanda ka kooliväliselt. [[1905]]. aastal tuli kuraatorilt eesti keele õpetamise luba, mis jäi reaalselt aga kasutamata ning eesti keele õpetamiseni ei jõutud. Kreeka keelest sai valikuvaba aine, ladina keelt hakati õpetama alates kolmandast klassist ja vene keele tunde peeti saksa keele tundide arvelt. [[1910]]. aastal ehitati koolihoonele korrus juurde ja [[1911]]. aastal avati üle tee koolimajale võimla (vanim Tallinnas) koos uute õpetajate korteritega, [[1913]]. aastal asutati kooli spordiring. [[1912]]. aastal lisandus kohustuslikuna sõjaline ettevalmistus ja [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] jooksul keskenduti Venemaa ajaloole ja [[Geograafia|geograafiale]] ning osa klassiruume muudeti palatiteks.

[[1918]]. aasta novembris algas [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]]. [[Punaarmee|Punaarmeed]] saatis sõjaalgul edu ja üsna peagi oli ohus Tallinna langemine vaenlase kätesse. [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] kuulutas kõik Saksa võimude ümberkorraldused (peale õppemaksu) kehtetuks. Õppetööd segas [[Sakslased|saksa]] õpetajate lahkumine ja õpilaste [[Mobilisatsioon|mobiliseerimine]] [[Kaitseliit|Kaitseliitu]]u. Asemele võeti [[Eestlased|eesti]] õpetajad ja saksakeelsed klassid likvideeriti. 18. märtsiks oli esimest korda kooli ajaloos tegemist täielikult eestikeelse kooliga. Direktoriks valiti [[Aleksis Kuusik]] ([[1919]]-[[1940]] ja [[1944]]-[[1946]]). Kooli ruume kasutasid [[Soome]] vabatahtlike abiväed. Vabadussõjas osales üle 130 Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi õpilase, noorimad neist 15-aastased. Seitse poissi langes sõjas. Mitmeid autasustati [[Vabadusrist|Vabadusristiga]]iga ja kõigil osalenuil oli peale sõda vabastus õppemaksust. Langenutele on pühendatud marmortahvel Mederi saalis, mis avati piduliku aktusega [[24. veebruar|24. veebruaril]]il [[1922]]. Noores Eestis oli algkool 6-klassiline ning tasuta, kuid gümnaasium tasuline ja enamasti 5-klassiline. 1920. aastal korraldas ja võitis kool linna jalgpalliturniiri ning toimus ajalooline korvpallimatš [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooliga]], mida loetakse Eesti korvpalliajaloo alguseks. [[1931]]. aastal organiseeriti kooli 300. juubeliks suured spordivõistlused ja arutlusele võeti kooli nime muutmine. Ettepaneku anda koolile taas [[Gustav II Adolf|Gustav II Adolfi]]i nimi tegi [[7. juuni|7. juunil]]l [[1931]] vilistlane [[Viktor Päts]]. 1930. aastate Vabariigi Valitsuse poliitika mõjul saksa keele tähtsuse vähenemisega sai [[inglise keel]] esimeseks võõrkeeleks ja saksa keel taandati teiseks. [[1937]]. aastal lisandusid klassijuhataja tunnid, kus käsitleti eetikat, pedagoogikat ja filosoofiat, arendati käitumist. Räägiti ka seksuaalkasvatusest. Moraalilugemist oli harva, kuna arvati, et eeskuju kasvatab paremini kui sõnad.

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooniga]] astus direktor [[Aleksis Kuusik]] tagasi ja [[19. august|19. augustil]] [[1940]] sai uueks direktoriks varem Tallinna Linna Naiskutsekoolis töötanud eesti keele ja [[Kirjandusteadus|kirjanduse]] õpetaja [[Karl Taev]]. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kasutatud koolide nummerdamissüsteemi kaudu sai Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumist Tallinna 1. Keskkool. Kaotati õppemaks ning kodanlikke ideoloogiaid propageerivad ained, mis asendati vene keele, konstitutsiooni ja sõjaväelise kasvatusega. Koolis tegutses Tallinna aktiivsemaid kommunistlike noorte algorganisatsioone, kes kogunesid direktori ametiruumides ja levitasid seinalehte "Ise ehitame", kus kritiseeriti koolielu väärnähtusi ja kajastati päevasündmusi. Õppeedukuse tõstmist peetakse nii tähtsaks, et mahajäänuid hakatakse ahistama. [[16. veebruar|16. veebruaril]]il [[1941]] kinnitati direktoriks kooliinspektor [[Vassili Peet]]. Kartes repressiooni [[Eestimaa Kommunistlik Partei|võimude]] poolt, kirjutas ta väga punaseid kõnesid, mis õpilastele vale mulje temast jätsid ja selle tagajärjel anti ta üles ning hukati enda õpilaste poolt, kui [[Wehrmacht|Saksa väed]] Tallinna [[Tallinna vallutamine (1941)|vabastasid]]. Taastati Eesti Vabariigi aegne koolikorraldus, mistõttu läks keskharidus taas tasuliseks. Esimeseks võõrkeeleks sai saksa keel, teiseks inglise keel. [[28. august|28. augustist]] [[1941]] paiknesid gümnaasiumihoonetes Saksa väeosad, Raudteevalitsus ja [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]. Õpingud toimusid [[1941]]/[[1942]] õppeaastal [[Tartu maantee]] 44 majas, [[1942]]/[[1943]] [[Sakala tänav|Sakala]] 51 majas veel kahe kooliga ja [[1943]]/[[1944]] sai läbi viidud algul Reaalkooli ruumides, peale [[Narva]] evakueerimist [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Jakob Westholmi Gümnaasiumi]] hoones koos kaheksa erineva kooliga. Puudus oli õpikutest, koolipäev kestis paar tundi. Õppetöö kästi järsult peatada [[25. märts|25. märtsil]], kuigi see oli juba pidurdunud [[11. märts|11. märtsil]] seoses [[Märtsipommitamine|märtsipommitamisega]].

Õppetöö algas uuesti [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1944]] vanas koolihoones [[Suur-Kloostri tänav|Suur-Kloostri tänaval]] uue direktrissiga Helmi Jürgenstein. [[1945]]. aastal läks Tallinna 1. Keskkool üle 11-klassiliseks keskkooliks. Uue süsteemi järgi vastas üks õppeaasta ühele klassile. Kooliga liitusid [[Karjamaa Gümnaasium|Tallinna 15. Kool]], [[Kalamaja Põhikool|Tallinna 18. Kool]] ja [[Tallinna Kunstigümnaasium|Tallinna 24. Kool]]. [[1950]]. aastal võeti sisse esimesed tütarlapsed Tallinna 1. Keskkooli. Tallinna 1. Keskkoolis toimus õppetöö ainult eesti keeles. [[1967]]. aastal avati Tallinna 1. Keskkoolis esimene [[Eesti NSV|Nõukogude Eesti]] prantsuse keele süvaõppega klass, mille loomise eestvedajaks oli [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Ülikooli]] lõpetanud prantsuse keele [[filoloog]] Maria Piel, kes tuli Tallinna 1. Keskkooli vene keele õpetajaks. [[19651975]]. aastal avati matemaatika-füüsika eriklassid. [[1981]]. aastal hakati õpetama vene keelt esimesest klassist peale ning kasutusse tuli arvuti. [[1982]]. aastal sai direktoriks Ain Siimann, kes on kõige kauem kooli ajaloos direktoripositsioonil olnud (23,5 aastat).

[[6. november|6. novembril]] [[1991]] nimetati Tallinna I Keskkool ümber Gustav Adolfi Gümnaasiumiks ning kool sai tagasi oma lipu, mille õnnistas sisse [[Põltsamaa]] kirikuõpetaja, [[1930]]. aasta vilistlane [[Herbert Kuurme]]Kuurma [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]]. Koolilipu kandis pühitsemiseks altari ette abiturient Kristjan-Thor Vähi, keda aitasid Sofia-Carolina Pisk ja Kadri Zupsmann. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Taasiseseisvumisest]] saadik õpetatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumis ka rootsi keelt. Pärast Rootsi kuningapaari visiiti [[1992]]. aasta kevadel otsustati avada rootsi keele süvaõppesuund. [[1996]]. aastast hakati gümnaasiumi lõpus tegema riigieksameid ja [[1999]]. aastal tulid kasutusele põhikooli lõpueksamid ning erinevad üleminekuklasside arvestuslikud tööd. [[1998]]. aastal toimus peahoones kapitaalremont, mille käigus kaevati käsitsi välja moonaladu ja ehitati ühendus algklasside ja söökla vahel. [[1. september|1. septembril]] [[2005]] algas õppeaasta vastkorrastatud koolihoovis uue pronksskulptuuriga „Ingel“ ja [[28. detsember|28. detsembril]] [[2005]] astus direktori ametisse [[Hendrik Agur]]. [[2014]]. aastal avati Mederi saalis [[Suurbritannia|Inglismaalt]] kingitusena saadetud [[orel]].