Redaktsioon: 13. mai 2014, kell 07:46 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. detsember 2015, kell 10:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: '''Vivipaaria''' ([[inglise keel]]es ''vivipary'') on valdavalt [[suguline paljunemine\|sugulise paljunemise]], harvemini ka [[vegetatiivne sigimine\|vegetatiivse paljunemise]] vorm:. ==Vivipaaria loomadel== a)osadel [[loomad]]el: loode areneb emaorganismis teatud staadiumini saades toitaineid kas [[muna]] varuainetest või [[emakook\|emakoogi]] kaudu ja päädib tihtilugu [[sünnitus]]e ehk [[elussünnitamine\|elussünnitamise]] ehk [[poegimine\|poegimisega]]. ▼ ▲~~a)osadel~~Osadel [[loomad]]el: areneb loode ~~areneb emaorganismis~~organismis teatud staadiumini, saades toitaineid kas [[muna]] varuainetest või [[emakook\|emakoogi]] kaudu, ja päädib tihtilugu [[sünnitus]]e ehk [[elussünnitamine\|elussünnitamise]] ehk [[poegimine\|poegimisega]]. Vivipaaria korral areneb [[loode]], kas<ref>ENE, 1976, 8:458.</ref>: ▼ [[munasari\|munasarjas]]- näiteks [[kärssussid]]el, [[limused\|limustel]], [[skorpion]]itel;▼ ▲Vivipaaria korral areneb [[loode]], kas<ref>ENE, 1976, 8:458.</ref>: ▲[[munasari\|munasarjas]] - näiteks [[kärssussid]]el, [[limused\|limustel]], [[skorpion]]itel; [[munajuha]]s [[emakas]] - [[lestad]]el, [[hai]]del, [[imetajad\|imetajatel]] [[tupp (anatoomia)\|tupes]] - [[tsetsekärbes\|tsetsekärbestel]], [[siilkärbes\|siilkärbestel]]. 13. rida ⟶ 15. rida: {{Vaata\|Vivipaaria taimedel}} Osadel [[taimed]]el (näiteks [[mangroovipuu]]d) - valmivad [[seeme\|seemned]] saavad toitaineid taime viljast ja idanevad taimel; c)osadel taimedel (näiteks kõrreline [[alpi nurmikas]]), kes paljunevad vegetatiivselt [[risoom]]idega<ref>Michael Allaby, "''A Dictionary of Zoology''". 4th ed, lk 397, 2010, ISBN 978-0-19-956766-9</ref>. Mitmed [[lauk]]ude [[perekond (bioloogia)\|perekonna]] [[taimed\|taime]][[liik (bioloogia)\|liigid]] on vivipaarid, kuna neil arenevad õisikus sigisibulad: [[küüslauk]], ''Allium caeruleum'', ''A.proliferium'', ''A.vineale'', ''A.carinatum'', ''A.scorodoprasum''. Mõnikord kasutatakse terminit "vivipaaria" ka seemnete säilitamisperioodil ~~iseeneseslikult~~iseeneslikult idanema hakanud [[teravili\|teravilja]] seemnete, ~~nagu~~näiteks [[nisu]], [[oder\|odra]], [[riis]]i ja [[harilik sorgo\|hariliku sorgo]], kohta. See nähtus põhjustab suurt majanduslikku kahju. Seetõttu uurivad teadlased [[geen]]e, mis lülitaksid nimetatud [[areng]]u välja. Vivipaaria on tänapäeval imetejate levinuim [[suguline paljunemine\|paljunemise]] viis. 33. rida ⟶ 35. rida: ==Välisallikad== Map of Life - ''[http://www.mapoflife.org/topics/topic_331_Viviparity-in-lizards-snakes-and-mammals/ Viviparity in lizards, snakes and mammals]'', 2008, Veebiversioon (vaadatud 11.10.2013)<small> (inglise keeles)</small> [[Michael Allaby]], "''A Dictionary of Zoology''". 4th ed, lk 397, 2010, ISBN 978-0-19-956766-9 Blackburn, D.G. ja J.R. Stewart, ''[http://shakti.trincoll.edu/~blackbur/2011-Blackburn+Stewart-2011.pdf ''Viviparity and placentration in snakes'']'', lk 119-181, Reproductive Biology and Phylogeny of Snakes,Science Publishers, Enfield, New Hampshire, USA, Reproductive Biology and Phylogeny of Snakes, 2011. Veebiversioon (vaadatud 11.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>▼ ~~978-0-19-956766-9~~ ▲*Blackburn, D.G. ja J.R. Stewart, ''[http://shakti.trincoll.edu/~blackbur/2011-Blackburn+Stewart-2011.pdf ''Viviparity and placentration in snakes'']'', lk 119-181, Reproductive Biology and Phylogeny of Snakes,Science Publishers, Enfield, New Hampshire, USA, Reproductive Biology and Phylogeny of Snakes, 2011. Veebiversioon (vaadatud 11.10.2013)<small> (inglise keeles)</small> [[Kategooria:Botaanika]]

Vivipaaria: erinevus redaktsioonide vahel