Gustav Adolfi Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilistlased |
Kooli ajaloo kokkuvõte, pluss vilistased ja sümboolika. |
||
1. rida:
{{Kool
|Nimi = Gustav Adolfi Gümnaasium|Pilt = [[Pilt:Gustav Adolfi Gymnaasium 20070403.jpg |250px| ]]|Pildiallkiri = Gustav Adolfi Gümnaasiumi peahoone|Asutatud = [[1631]]|Koolitüüp = [[Gümnaasium]]|Direktor = [[Hendrik Agur]]|Õpilaste arv = 1084|Õpetajate arv = 64|Koolipersonal = |Linn = [[Tallinn]]|Maakond = Harju maakond|Vald = |Asula = |Aadress = [[Suur-Kloostri tänav|Suur-Kloostri]] 16|Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = Ausõna|Kodulehekülg = [http://www.gag.ee http://www.gag.ee]|Moto = Vanim, Vaimne, Väärikas|Kooli logo = }}
[[Pilt:GAG.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:GAG.jpg|thumb|335x335px]]
'''Gustav Adolfi Gümnaasium''' (akronüümina '''GAG''') on [[üldhariduskool]] [[Tallinn|Tallinnas]], [[Eesti]] vanim tegutsev kool, asutatud [[16. veebruar|16. veebruaril]] [[1631]]. aastal.
Kooli põhiruumid paiknesid varem endise [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Miikaeli kloostri]] läänetiivas, aga [[1990]]. aastal läks kooli käsutusse ka kloostri idatiib. Võimlahoone teisel pool [[Suur-Kloostri tänav|Suur-Kloostri tänavat]] valmis [[1912]].
== Ajalugu ==
[[1219]]. aastal rajati tänase kooli kohale Ventseli kabel (suure tõenäosusega esimene teadaolev kabel Eestis), mis laiendati [[1249]]. aastal [[tsistertslaste ordu]] [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Püha Miikaeli ehk Mihkli nunnakloostriks]], mis tegutses [[Katoliiklus|katoliiklikuna]] [[1543]]. aastani, kui kloostrist sai [[Protestantism|protestantlik]] hoolekandekeskus. [[1599]]. aastaks olid kõik kloostrile iseloomulikud jooned kaotatud ja [[Reformatsioon Liivimaal|reformatsioonikeerises]] [[1629]]. aastal suleti uksed.
[[1617]]. aastal leppisid [[Tallinna raad]] ja [[Eestimaa rüütelkond]] kokku, et Tallinna on vaja uut kooli. Sobivaks asupaigaks peeti reformatsiooni tagajärjel rae ja rüütelkonna ühisvaldusesse sattunud hoonetekompleksi, kus varem oli tsistertslaste klooster. Kooli elluviimisidee takerdus osapoolte erimeelsuste tõttu [[26. jaanuar|26. jaanuarini]] [[1626]], kui [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] hakkas riigi kooliuuenduskava rakendama, leidis gümnaasiumi avamist Eestis hädavajalikuks, nähes Eestimaa kaugel asumist lähimatest kõrgeimatest õppeasutustest, ning moodustas riikliku komisjoni koolivaidluste lahendamiseks ja eeltööde tegemiseks. [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1630]]. aastal sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond transaktsiooni, mille kohaselt tuli Miikaeli kloostri ruumes asutada gümnaasium, kus saavad haridust nii aadlike kui ka kodanike lapsed. [[16. veebruar|16. veebruaril]] [[1631]] sõlmisid osapooled gümnaasiumi tegeliku asutamislepingu, mille kinnitas Saksamaal sõjaretkel viibinud [[Gustav II Adolf]] ning Tallinna Gümnaasium avati pidulikult [[6. juuni|6. juunil]] [[1631]].
Gümnaasiumi tegevust kontrollisid neli rae ja neli rüütelkonna esindajat, kes moodustasid gümnasiarhide kolleegiumi. See tähendas õppetöö, majandusasjade, ülalpidamise korraldamist ja professorikandidaatide valimist, kelle kinnitas ametisse [[Eestimaa kuberner]]. Õppekeel koolis oli [[ladina keel]]. Mõõgakandmine oli lubatud vaid lõpuaktusel abiturientidel. Gümnaasiumi esimeseks [[Rektor|rektoriks]] oli Heinrich Vulpius ([[1632]]-[[1647]]). [[1745]]. aastani koosnes gümnaasium neljast klassist: ''prima, secunda, tertia'' ja ''quarta.'' Õppekava oli traditsioonilise akadeemilise humanitaarkallakuga ning ladina keele õpetamine oli põhiline. Õppejõud pidi vanemate õpilastega rääkima üksnes ladina keeles ja noorematega nii palju, kui oli võimalik. Gümnaasium oli eelkõige ettevalmistav õppeasutus ülikooli astumiseks.
[[1633]]. aastal avas Christoph Reusner kooli juures [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|trükikoja]], kus praegu töötab [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]. [[1654]]. aastal asutati kooli raamatukogu. [[1674]]-[[1683]] töötas gümnaasiumis [[Kantor|kantorina]] [[Saksamaa|Saksa]] helilooja Johann Valentin Meder, kes [[1680]]. aastal komponeeris ja kandis ette õpilaste abiga esimese ooperi Eestis. Talle on pühendatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi aula. Toonase [[Kreeka keel|kreeka keele]] professori Reiner Brockmanni sulest pärinevad esimesed teadaolevad eestikeelsed juhuluuletused. Matemaatikaprofessor Gebhard Himselius juhendas [[Tallinna bastionid|Tallinna bastionide]] ehitust [[1647]]. aastast ja laskis ehitada Uue-Viru värava ja [[Väikese Rannavärava bastion|Väikese Rannavärava bastioni]].
Peale [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõppemist Eesti territooriumil osutus koolitegevuse taasalustamine raskeks katsumuseks. [[1710]]. aastal algas õppetöö kolme õpilase ja ühe õppejõuga, [[retoorika]]-[[Ajalugu|ajaloo]] professor Johann Rudolf Brehm. [[1716]]-[[1718]] oli koolihoone sõjaväevõimude käes ning seal hoiti vange. Alles peale Nystadi ehk [[Uusikaupunki rahu]] sõlmimist hakkas taastuma gümnaasiumi vaimne potentsiaal ja palgati uusi professoreid. Usuõpetus asendus dogmaatilise teoloogiaga ja arvutamisest sai [[rakendusmatemaatika]]. Üha rohkem praktilisemaks said reaalained: [[Stereomeetria|stereomeetrias]] seati esiotsa praktilised teadmised, [[Geomeetria|geomeetrias]] tehti väliõppusi ja [[Trigonomeetria|trigonomeetrias]] tuli tunda ja osata kasutada siinust ja tangetsit. Ajavältel kasvas [[Saksa keel|saksa]] ja [[Vene keel|vene keele]] osakaal õppekeeltena. Samuti õpiti [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]] jutustama, [[Heebrea keel|heebrea]] ja kreeka keelt lugema. Ladina keele kursuses käsitleti kuulsaid kirjanikke ja kirjandusteoseid. Kooliaasta kestis [[Ülestõusmispühad|lihavõttepühadeni]]. [[1734]]. aastal pühitseti vanasse kloostrikirikusse [[Õigeusk|õigeusklik]] [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik|Issanda Muutmise peakirik]]. Kooli ümberehitusel planeeriti uus katus, observatoorium (jäi ehitamata) ja raamatukogutuba. [[1740]]-[[1742]] ehitati gümnaasiumihoone ümber.
[[Aleksander I]] koolireformiga sai Keiserlikust Gümnaasiumist III astme kubermangugümnaasium, mille pidulik avamine toimus [[13. jaanuar|13. jaanuaril]] [[1805]]. Kahekorruselise koolihoone esimesel korrusel asus gümnaasium ja ülemisel saksakeelne [[kreiskool]]. [[1807]]. aastaks oli koolis kolm klassi, madalaimaks ''tertia.'' Gümnaasiumikursus oli tugeva klassikalise kallakuga. [[1820]]. aastal loobuti ühtluskooli põhimõtetest, gümnaasium määrati jõukamate laste jaoks. Erandiks olid madalamast seisusest andekamad õpilased. [[1849]]. aastal tehti heebrea keele õpe vabatahtlikuks, kärbiti usuõpetuse, ladina ja kreeka keele tunde, suurendati ajaloo, [[matemaatika]], vene ja saksa keele tundide arvu ja juurde võeti masinaõpetus, joonistamine ja prantsuse keel. Hindama hakati viiepallisüsteemis. [[1861]]. aastal muudeti Tallinna Kubermangugümnaasium seitsmeklassiliseks. Esimesed teadaolevad eesti soost õpilased võeti kooli vastu direktor [[Christoph Adam von Stackelberg|Christoph Adam von Stackelbergi]] ajal.
Venestamispoliitika ajal [[1890]]. aastal nimetati kubermangugümnaasium ümber Keiserlikuks Nikolai I Gümnaasiumiks ja mindi üle saksakeelselt õppetöölt üleni venekeelsele. Ainult luterlikus usuõpetuses tohtis saksa keeles õppida. Kohustuslikuks sai ka vesihall koolivorm, mida tuli gümnasistidel kanda ka kooliväliselt. [[1905]]. aastal tuli kuraatorilt eesti keele õpetamise luba, mis jäi reaalselt aga kasutamata ning eesti keele õpetamiseni ei jõutud. Kreeka keelest sai valikuvaba aine, ladina keelt hakati õpetama alates kolmandast klassist ja vene keele tunde peeti saksa keele tundide arvelt. [[1910]]. aastal ehitati koolihoonele korrus juurde ja [[1911]]. aastal avati üle tee koolimajale võimla (vanim Tallinnas) koos uute õpetajate korteritega, [[1913]]. aastal asutati kooli spordiring. [[1912]]. aastal lisandus kohustuslikuna sõjaline ettevalmistus ja [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] jooksul keskenduti Venemaa ajaloole ja [[Geograafia|geograafiale]] ning osa klassiruume muudeti palatiteks
Saksa vägede pealetungiga [[1917]]. aastal evakueeriti venelastest õppejõud osa koolivaraga [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] kubermangu. Tallinnasse jäänud lapsevanemate algatasid uue kooli loomise [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium|Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi]] ja Nikolai I Gümnaasiumi liitmisel Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumiks, mis sai olema 8-klassiline ja kus määrati kohustuslikuks õppeaineks [[eesti keel]]. [[25. veebruar|25. veebruaril]] [[1918]]. alanud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniga]] Tallinnas kaotati koolide autonoomia. Keelati tsaariaegne koolivorm, määrati õppemaks 80-100 marka, kool nimetati ümber, koolidirektor ja paljud [[Venelased|vene]] päritolu või eestimeelsed õpetajad lasti lahti, mindi üle [[Preisi kuningriik|Preisi]] koolisüsteemile, võimlasaal muudeti hobusetalliks. Uus õppeaasta lükkus edasi toidunappuse tõttu, mille all oli juba eelneval õppeaastal üle poole õpilastest koolis kannatanud.
[[1918]]. aasta novembris algas [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]]. [[Punaarmee|Punaarmeed]] saatis sõjaalgul edu ja üsna peagi oli ohus Tallinna langemine vaenlase kätesse. [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] kuulutas kõik Saksa võimude ümberkorraldused (peale õppemaksu) kehtetuks. Õppetööd segas [[Sakslased|saksa]] õpetajate lahkumine ja õpilaste [[Mobilisatsioon|mobiliseerimine]] [[Kaitseliit|Kaitseliitu]]. Asemele võeti [[Eestlased|eesti]] õpetajad ja saksakeelsed klassid likvideeriti. 18. märtsiks oli esimest korda kooli ajaloos tegemist täielikult eestikeelse kooliga. Direktoriks valiti [[Aleksis Kuusik]] ([[1919]]-[[1940]] ja [[1944]]-[[1946]]). Kooli ruume kasutasid [[Soome]] vabatahtlike abiväed. Vabadussõjas osales üle 130 Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi õpilase, noorimad neist 15-aastased. Seitse poissi langes sõjas. Mitmeid autasustati [[Vabadusrist|Vabadusristiga]] ja kõigil osalenuil oli peale sõda vabastus õppemaksust. Langenutele on pühendatud marmortahvel Mederi saalis, mis avati piduliku aktusega [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1922]]. Noores Eestis oli algkool 6-klassiline ning tasuta, kuid gümnaasium tasuline ja enamasti 5-klassiline. 1920. aastal korraldas ja võitis kool linna jalgpalliturniiri ning toimus ajalooline korvpallimatš [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooliga]], mida loetakse Eesti korvpalliajaloo alguseks. [[1931]]. aastal organiseeriti kooli 300. juubeliks suured spordivõistlused ja arutlusele võeti kooli nime muutmine. Ettepaneku anda koolile taas [[Gustav II Adolf|Gustav II Adolfi]] nimi tegi [[7. juuni|7. juunil]] [[1931]] vilistlane [[Viktor Päts]]. 1930. aastate Vabariigi Valitsuse poliitika mõjul saksa keele tähtsuse vähenemisega sai [[inglise keel]] esimeseks võõrkeeleks ja saksa keel taandati teiseks. [[1937]]. aastal lisandusid klassijuhataja tunnid, kus käsitleti eetikat, pedagoogikat ja filosoofiat, arendati käitumist. Räägiti ka seksuaalkasvatusest. Moraalilugemist oli harva, kuna arvati, et eeskuju kasvatab paremini kui sõnad.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooniga]] astus direktor [[Aleksis Kuusik]] tagasi ja [[19. august|19. augustil]] [[1940]] sai uueks direktoriks varem Tallinna Linna Naiskutsekoolis töötanud eesti keele ja [[Kirjandusteadus|kirjanduse]] õpetaja [[Karl Taev]]. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kasutatud koolide nummerdamissüsteemi kaudu sai Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumist Tallinna 1. Keskkool. Kaotati õppemaks ning kodanlikke ideoloogiaid propageerivad ained, mis asendati vene keele, konstitutsiooni ja sõjaväelise kasvatusega. Koolis tegutses Tallinna aktiivsemaid kommunistlike noorte algorganisatsioone, kes kogunesid direktori ametiruumides ja levitasid seinalehte "Ise ehitame", kus kritiseeriti koolielu väärnähtusi ja kajastati päevasündmusi. Õppeedukuse tõstmist peetakse nii tähtsaks, et mahajäänuid hakatakse ahistama. [[16. veebruar|16. veebruaril]] [[1941]] kinnitati direktoriks kooliinspektor Vassili Peet. Kartes repressiooni [[Eestimaa Kommunistlik Partei|võimude]] poolt, kirjutas ta väga punaseid kõnesid, mis õpilastele vale mulje temast jätsid ja selle tagajärjel anti ta üles ning hukati enda õpilaste poolt, kui [[Wehrmacht|Saksa väed]] Tallinna [[Tallinna vallutamine (1941)|vabastasid]]. Taastati Eesti Vabariigi aegne koolikorraldus, mistõttu läks keskharidus taas tasuliseks. Esimeseks võõrkeeleks sai saksa keel, teiseks inglise keel. [[28. august|28. augustist]] [[1941]] paiknesid gümnaasiumihoonetes Saksa väeosad, Raudteevalitsus ja [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]. Õpingud toimusid [[1941]]/[[1942]] õppeaastal [[Tartu maantee]] 44 majas, [[1942]]/[[1943]] [[Sakala tänav|Sakala]] 51 majas veel kahe kooliga ja [[1943]]/[[1944]] sai läbi viidud algul Reaalkooli ruumides, peale [[Narva]] evakueerimist [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Jakob Westholmi Gümnaasiumi]] hoones koos kaheksa erineva kooliga. Puudus oli õpikutest, koolipäev kestis paar tundi. Õppetöö kästi järsult peatada [[25. märts|25. märtsil]], kuigi see oli juba pidurdunud [[11. märts|11. märtsil]] seoses [[Märtsipommitamine|märtsipommitamisega]].
Õppetöö algas uuesti [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1944]] vanas koolihoones [[Suur-Kloostri tänav|Suur-Kloostri tänaval]] uue direktrissiga Helmi Jürgenstein. [[1945]]. aastal läks Tallinna 1. Keskkool üle 11-klassiliseks keskkooliks. Uue süsteemi järgi vastas üks õppeaasta ühele klassile. Kooliga liitusid [[Karjamaa Gümnaasium|Tallinna 15. Kool]], [[Kalamaja Põhikool|Tallinna 18. Kool]] ja [[Tallinna Kunstigümnaasium|Tallinna 24. Kool]]. [[1950]]. aastal võeti sisse esimesed tütarlapsed Tallinna 1. Keskkooli. Tallinna 1. Keskkoolis toimus õppetöö ainult eesti keeles. [[1967]]. aastal avati Tallinna 1. Keskkoolis esimene [[Eesti NSV|Nõukogude Eesti]] prantsuse keele süvaõppega klass, mille loomise eestvedajaks oli [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Ülikooli]] lõpetanud prantsuse keele [[filoloog]] Maria Piel, kes tuli Tallinna 1. Keskkooli vene keele õpetajaks. [[1975]]. aastal avati matemaatika-füüsika eriklassid. [[1981]]. aastal hakati õpetama vene keelt esimesest klassist peale ning kasutusse tuli arvuti. [[1982]]. aastal sai direktoriks Ain Siimann, kes on kõige kauem kooli ajaloos direktoripositsioonil olnud (23,5 aastat).
[[6. november|6. novembril]] [[1991]] nimetati Tallinna I Keskkool ümber Gustav Adolfi Gümnaasiumiks ning kool sai tagasi oma lipu, mille õnnistas sisse [[Põltsamaa]] kirikuõpetaja, [[1930]]. aasta vilistlane Herbert Kuurma [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]]. Koolilipu kandis pühitsemiseks altari ette abiturient Kristjan-Thor Vähi, keda aitasid Sofia-Carolina Pisk ja Kadri Zupsmann. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Taasiseseisvumisest]] saadik õpetatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumis ka rootsi keelt. Pärast Rootsi kuningapaari visiiti [[1992]]. aasta kevadel otsustati avada rootsi keele süvaõppesuund. [[1996]]. aastast hakati gümnaasiumi lõpus tegema riigieksameid ja [[1999]]. aastal tulid kasutusele põhikooli lõpueksamid ning erinevad üleminekuklasside arvestuslikud tööd. [[1998]]. aastal toimus peahoones kapitaalremont, mille käigus kaevati käsitsi välja moonaladu ja ehitati ühendus algklasside ja söökla vahel. [[1. september|1. septembril]] [[2005]] algas õppeaasta vastkorrastatud koolihoovis uue pronksskulptuuriga „Ingel“ ja [[28. detsember|28. detsembril]] [[2005]] astus direktori ametisse [[Hendrik Agur]]. [[2014]]. aastal avati Mederi saalis [[Suurbritannia|Inglismaalt]] kingitusena saadetud [[orel]].
=== Kooli nimed ===
*
* Rootsi Kuninglik Gümnaasium ([[1653]]–[[1710]])
* Linna Keiserlik Gümnaasium ([[1710]]–[[1805]])
* Tallinna Kubermangugümnaasium ([[1805]]–[[1890]])
* Keiserlik Nikolai I Gümnaasium ([[1890]]–[[1917]])
* Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium ([[1917]]–[[1918]])
* Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium ([[20. veebruar]] - [[25. veebruar]] [[1918]])
* Tallinna Poeglaste Gümnaasium ([[1918]])
* Gustav Adolfi Gümnaasium ([[1918]])
* Tallinna Poeglaste Gümnaasium ([[1918]]-[[1923]])
* Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium ([[1923]]–[[1932]])
* Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium ([[1932]]–[[1940]])
* Tallinna 1. Keskkool ([[1940]]–[[1941]])
* Tallinna 1. Gustav Adolfi Gümnaasium ([[1941]]–[[1944]])
* Tallinna 1. Keskkool ([[1944]]–[[1991]])
* Gustav Adolfi Gümnaasium (alates [[1991]]. aastast)
== Sümboolika ==
Kooli lipp on [[Eestimaa kubermang|Eestimaa Kubermangu]] trikoloor, mille ühele küljele on kuldsega kooli nimi kirjutatud ja teisele küljele kuldsega kooli asutamisaasta.
Kooli hümni sõnad kirjutasid [[Heiki Vilep]] ja [[Piret Rips-Laul|Piret Rips]], viisi Piret Rips. Kooli hümn on kasutusel [[23. veebruar|23. veebruarist]] [[2007]] ning lauldakse aktuste avalauluna.
Koolilaulu kirjutas vilistlane Maire Saar [[1966]]. aastal ning lauldakse aktuste lõpulauluna.
Kooli sõrmusel on kujutatud rohe-lilla-valge taustaga vapikilbil tähed GAG. Vapikujulist sõrmuseplaati kaunistavad kahelt poolt tammelehed. Sõrmuseid kannavad gümnasistid ja vilistlased.
Lõpumärgi kujundus on pärit [[1920. aastad|1920. aastatest]]. Aversi alumine pool on rohe-lilla-valge põhi hõbedaste tähtedega GAG, mille kohal on õhku tõusev rooma kotkas, küüniste vahel viljapead ja rinnal must emailist ring kooli asutamisaastaga. Reversile graveeritakse abituriendi nimi ja lõpetamise aasta. Lõpumärk käib ketiga vasakule poole rinnale. Lõpumärki kannavad abituriendid ja vilistlased.
Kooli tekkel on musta noka, rohe-lilla-valge äärega, küljelt ja otsast sinine. Gümnasistil on tekli peale tikitud tähed GAG.
== Vilistlasi ==
* [[Bengt Gottfried Forselius]]
* [[Georg Wilhelm Richmann]]
* [[Thomas Johann Seebeck]]
83. rida ⟶ 91. rida:
* [[Jaan Kangilaski]]
== Kirjandus ==
* Tallinna 1. keskkool 1631–1981. NSV Liidu vanima keskkooli minevik ja tänapäev., Koostanud [[Endel Laul]], Tallinn 1981
* [[Ernst Nurm]], "Mälestusi Tallinna Nikolai Gümnaasiumist 1907–1914" – [[Keel ja Kirjandus]] 1981, nr 5, lk 300–309
==
* [http://www.gag.ee/ Gustav Adolfi Gümnaasiumi koduleht]
* [http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/ Kooli ajaloomuuseum]
*[http://www.gag.ee/images/2013/GAG_ajalugu.pdf Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasium]]
| |||