TemaKarin Lutsu omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920–30ndate1920.–1930. aastate eestiEesti kunstis. TaLuts oli Draamateatri kostüümimeister ning illustreeris mitmeid noorsooraamatuid. Tema illustreeritud on "Tom Sawyeri imelikud juhtumised" (1924), Eduard Visnapuu "Loomade talu" (1934) jt. 1937. aastal tellis majandusministeerium Karin Lutsult [[gobelään|gobelääni]]kavandi [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus|Pariisi maailmanäituse]] Eesti paviljoni jaoks. Gobelääni kudus kangur Friedeman<ref>Päevaleht, 26.03.1937</ref>.
1939. aasta ItaaliareisilItaalia-reisil valmis kunstniku pintsli all rida Capri ja Veneetsia maastikke [[tempera]]tehnikas. 1939. aasta oktoobris toimunud esimesel naiskunstnike ülevaatenäitusel esitles ta esmakordselt oma temperatehnikas töid ning maastikke. Väljas oli ka mitu [[Kuivnõel|kuivnõela]]tehnikas graafilist lehte.<ref name=":0" />
Eksiilis[[Pagulus]]es olles pühendus Luts jäägitult kunstile. 1950. aastate keskel leidis Lutsta maalimaalimise kõrval uue väljakutse [[graafika]]s, millega pälvis suurema tähelepanu ning rahvusvahelise tunnustuse.
Ta oli paguluses üks aktiivsemaid eesti kunsti näituste organiseerijaid ja kunstist kirjutajaid. TaLuts otsis oma loomingus kontakte toonase moodsa kunstiga, töötades nii [[abstraktsionism|abstraktses]] kui ka [[sürrealism|sürreaalses]] laadis.
[[1963]]. aastast oli Karin Luts Rootsi Naiskunstnike Ühingu ja [[1964]]. aastast Rootsi Kunstnike Ühingu liige. [[1960]]. aastatest, pärast graafikakursustel osalemist, tegeles ta innukalt ka graafikaga ning esines näitustel koos rootsiRootsi kunstnikega.
Ta pärandas oma maali- ja graafikaloomingu [[Tartu Kunstimuuseum]]ile ning mahuka kirjaliku pärandi (päevikud, kirjavahetus) [[Eesti Kirjandusmuuseum]]ile, kus talletatakse ka tema mehe Peeter Arumaa fondi. Testamendi üks tingimusi oli ülevaatenäituse korraldamine ja [[monograafia]] avaldamine.
