Redaktsioon: 22. detsember 2015, kell 02:00 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust →‎Suurus, kuju ja ehitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. detsember 2015, kell 02:03 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust →‎Suurus, kuju ja ehitus Uuem muudatus →
127. rida: Kuna bakteritel pole rakutuuma, asendab seda tuumapiirkond, milles paikneb [[rõngas\|rõngasjas]] [[kromosoom]]. See koosneb ühest [[DNA]] [[molekul]]ist, millel vabu otsi ei ole. Bakterite DNA koosneb samasugustest [[nukleotiid]]idest kui [[taimed]]e ja [[loomad]]e rakkudes olev DNA. [[Eukarüoodid\|Päristuumsetel]] [[organism]]idel on eri [[liik]]idel erinev [[arv]] kromosoome - see on üks liigi tunnus. Kõigil bakteritel on aga ainult üks kromosoom, mille [[geen]]ide arv ulatub umbes 6 tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub - paljunemise järgselt jääb kummasegi tütarrakku endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri [[tsütoplasma]]s väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse [[plasmiid]]ideks. Viimastel on põhiliselt [[ainevahetus]]lik tähtsus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri [[keskkond\|kasvukeskkonna]] eripärast tulenevate [[ensüüm]]ide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid [[orgaaniline aine\|orgaanilisi aineid]]. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevusele kahjulike ainete [[bioloogiline lagunemine\|lagundamiseks]] või nende toime vältimiseks. Nii näiteks sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud ~~valgudvõimaldavad~~valgud võimaldavad bakteritel elada [[antibiootikum]]ide keskkonnas. Ühes rakus sisalduvate plasmiidide koguarv ~~janeis~~ja neis asuvate geenide arv ei ole ~~põsiva~~püsiva suurusega. ~~geenid~~Geenid võivad liikuda rõngaskromosoomist plasmiididesse ja sealt tagasi. Kasutud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. selle tulemusena muutub nii plasmiidide ja neis olevate geenide arv.<ref name="leks">Tago Sarapuu, Bioloogia gümnaasiumile (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN: 9985-830-51-2 (lk 73, 74)</ref> Prokarüootse, eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidega ümbritsetud rakuorganellid. Puuduvad tsütoplasmavõrgustik, [[Golgi kompleks]], [[mitokonder\|mitokondrid]], [[tsentrosoom]] ja [[tsütoskelett]]. Eukarüootiga samasugusel viisil toimub bakterites valgusüntees [[ribosoom]]ides. Aga bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Ribosoomid on kõikides bakterites ja nende arv ühes rakus võib ulatuda tuhandeni. Mõnedes vees elavates bakterites on ka gaasivakuoolid, valgulise membraaniga põiekesed, mis aitavad neil organismidel veekogu pinnale tõusta või selle sügavustesse sukelduda. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks [[endospoor\|spoore]].<ref name="leks">Tago Sarapuu, Bioloogia gümnaasiumile (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN: 9985-830-51-2 (lk 74)</ref>

Bakterid: erinevus redaktsioonide vahel