Karin Luts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P naases > naasis
Resümee puudub
25. rida:
1929. aasta sügisel naasis ta kodumaale, kus töötas vabakunstnikuna Tallinnas. Tegi kostüümikavandeid ning illustreeris näiteks [[Eduard Visnapuu]] lasteraamatu "Loomade talu" (1933). 1935 alustas tekstiilikavandite tegemist ja joonistas üliõpilasseltsile [[Liivika]] sõrmuse ja märgi kavandi. Samal aastal käis [[Soome]]s ning külastas koos kunstnik [[Andrus Johani]]ga [[Taani]]t. 1938. aastal avaldas ta "[[Varamu]]s" on esimese kunstialase artikli, arvustades Itaalia naiskunstnike näitust Tallinnas 1937. aasta lõpul. <ref name="Talvistu, 2005" />
 
1939 võeta ta koos [[Aino Bach]]i ja [[Salome Trei]]ga kunstiühingu [[Pallas]] liikmeks, samuti kuulus ta [[EKKKÜ]] ja [[RaKü]] liikmeskonda. Sama aasta kevadel sõitis Karin Luts [[Tallinna Naisklubi]] stipendiaadina [[Rooma]]s ''Studio di Via Margutta'''s. 1940–1941 oli Tartus Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli õppejõud.
 
Sama aasta kevadel viibis Karin Luts [[Tallinna Naisklubi]] stipendiaadina [[Rooma]]s ''Studio di Via Margutta'''s. Kunstnik reisis läbi [[Viin|Viini]], [[Veneetsia]], [[Firenze]], [[Genova]], [[Rooma]], [[Napoli]] ja [[Capri]], kus peatus kuu aega. Roomas tutvus Luts itaalia kunstnikkonnaga ning töötas itaalia naiskunstniku krahvinna Mola ateljees. Milaanos vaatas ta [[Leonardo da Vinci]] näitust ja Roomas moodsa kunsti 4-aasta näitust. Kunstnikul oli plaanis sügisel Itaaliasse naasta, kuid sõda tuli vahele. <ref name=":0">Kunstnike suurparaadi eel - Uus Eesti, 24.09.1939</ref>
 
1940–1941 oli ta Tartus Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli õppejõud. [[1944]]. aastal pages Karin Luts koos filoloogiaprofessorist abikaasa [[Peeter Arumaa]]ga Rootsi.
 
==Looming==
Tema omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920–30ndate aastate eesti kunstis. Ta oli Draamateatri kostüümimeister ning illustreeris mitmeid noorsooraamatuid. Tema illustreeritud on "Tom Sawyeri imelikud juhtumised" (1924), Eduard Visnapuu "Loomade talu" (1934) jt. 1937 tellis majandusministeerium Karin Lutsult [[gobelään|gobelääni]] kavandi [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus|Pariisi maailmanäituse]] Eesti paviljoni jaoks. Gobelääni kudus kangur Friedeman<ref>Päevaleht, 26.03.1937</ref>.
 
1939. aasta Itaaliareisil valmis kunstniku pintsli all rida Capri ja Veneetsia maastikke [[tempera]] tehnikas. 1939. aasta oktoobris toimunud esimesel naiskunstnike ülevaatenäitusel esitles ta esmakordselt oma temperatehnikas töid ning maastikke. Väljas oli ka mitu [[Kuivnõel|kuivnõela]] tehnikas graafilist lehte.<ref name=":0" />
[[1944]]. aastal pages Karin Luts koos filoloogiaprofessorist abikaasa [[Peeter Arumaa]]ga Rootsi. Ka eksiilis olles pühendus ta jäägitult kunstile. 1950. aastate keskel leidis Luts maali kõrval uue väljakutse [[graafika]]s, millega pälvis suurema tähelepanu ning rahvusvahelise tunnustuse.
 
[[1944]]. aastal pages Karin Luts koos filoloogiaprofessorist abikaasa [[Peeter Arumaa]]ga Rootsi. Ka eksiilisEksiilis olles pühendus taLuts jäägitult kunstile. 1950. aastate keskel leidis Luts maali kõrval uue väljakutse [[graafika]]s, millega pälvis suurema tähelepanu ning rahvusvahelise tunnustuse.
 
Ta oli paguluses üks aktiivsemaid eesti kunsti näituste organiseerijaid ja kunstist kirjutajaid. Ta otsis oma loomingus kontakte toonase moodsa kunstiga, töötades nii abstraktses kui ka sürreaalses laadis.