Nõuni raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Seltsi avamise koosolek toimus 10. septembril 1922 [[Päidla Laulu ja Mängu Selts|Päidla Laulu ja Mängu Seltsi]] ruumides. Esimesel koosolekul võeti vastu 36 seltsi liiget, liikmemaksuks sai 50 [[Eesti mark|marka]]. Valitud eestseisusesse kuulusid teiste seas esimehena Andres Rõõm ja [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidjana]] Villem Susi. Samal aastal moodustati komisjon, mis hakkas tegelema raamatute ostmisega. Otsustati osta „Noor Eesti Kirjastuse” laost [[Tartu|Tartust]] 5000 marga eest raamatuid. Kuna seltsil polnud võimalik kogu summat korraga maksta, siis jäädi võlgu, mis hiljem tasuti. Aasta lõpuks oli seltsil 55 liiget. Seltsi sissetulekuteks olid iga-aastased liikmemaksud, korjandused, annetused, peoõhtute tulud, näitused. Tulusid kasutati raamatute ostmiseks, köitmiseks, ruumide üüriks, '''raamatukogu''' mööbli soetamiseks, aga ka peoõhtute korraldamiseks.

Teada on, et Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi eestseisuse esimeesteks valiti: 1924., 1926. ja 1927. aastal Mihkel Kruus ning 1929. aastal Jaan Raudsepp. Raamatukoguhoidjateks valiti nimetatud aastatel August Susi, Leopold Arike ja Karl Urm, Karl Lomp, Mihkel Kruus. 1928. aastal võeti vastu ,,Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi poolt ülalpeetava '''avaliku raamatukogu'''  tarvitamiskorra määrus“. Aastatel 1933-1940 oli eestseisuse esimeheks Ferdinand Kõll ja raamatukogujuhatajad Johannes Jägel ja Paul Prikker. '''Raamatukogu''' paiknes [[Nõuni kool|Nõuni koolimajas]].

Seltsi 30. oktoobri [[1940]]. aasta koosoleku päevakorras oli tegevuse lõpetamine. Seltsi esimees Ferdinand Kõll tegi teatavaks, et [[Otepää vald (1939)|Otepää vallavalitsuselt]] on tulnud korraldus [[Nõuni]] Rahvaraamatukogu Seltsi likvideerimiseks. Seltsi vara seis üleandmisel oli: 376 raamatut, 2 raamatukappi, puhkpilli komplekt, raha kassas 8,61 kr. ja '''avaliku raamatukogu''' kassas 42,21 kr. Edasise '''raamatukogu''' tegutsemise kohta andmed katkevad. Rahva küsitluse tulemusena on teada, et raamatukogus töötasid Leida Kukk, Robert Urm ja Paul Viires.

15. novembril 1948. aastal kinnitati '''Tüki Raamatukogu''' juhatajaks August Kukk ja seati sisse '''raamatukogu''' põhinimestik, mille järgi oli kogus aasta lõpul 342 raamatut. 1960. aastal ehitati [[Nõuni kultuurimaja|Nõuni kultuurimajale]] juurdeehitus ja '''raamatukogu''' sai uued avaramad ruumid.

1976. aastal muudeti raamatukogu nimi '''Nõuni Raamatukoguks''' ja alates 1990. aastast on raamatukogu juhatajal 0,5 kohta. 1999. aastal kolis raamatukogu endise [[Nõuni kolhoos|Nõuni kolhoosi]] kontorihoonesse. '''Raamatukogu''' sai endale teisel korrusel avarad ruumid. 1999. aastal avati ka [[avalik internetipunkt]]. Algas teavikute andmete koostamine. Elektroonilisele laenutusele mindi üle 2004. aastal.

2009. aastal sai '''Nõuni raamatukogu''' oma maja ja kaasaegselt sisustatud  ruumid.