Erinevus lehekülje "Siiditee" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Peale kaupmeeste reisisid Siiditeed mööda näiteks [[palverändur]]id, [[misjonär]]id, [[sõdur]]id ja [[rändrahvad]]. Lisaks kaupadele levisid Siiditeed mööda mitmesugused tehnoloogiad, usulised ja filosoofilised õpetused, kuid ka haigused, millest tuntuim on [[muhkkatk]] ([[must surm]]).
 
Siiditee tähtsus hakkas oluliselt vähenema pärast [[Mongolite impeerium]]i lagunemist. [[Kuldhord|Mongolite hordide]] ajal oli suur osa Siiditeest kulgenud ühe riigi maaalalmaa-alal, nüüd jagunes see paljude riikide vahel ja harilikult tuli iga riigipiiri ületamise eest [[tollimaks]]u maksta. Pisut varem oli lagunenud teinegi impeerium, Bütsants. Varem olid palju kaupu transportinud rändhõimud, nüüd ei lubatud neil enam nii vabalt üle riigipiiride liikuda ja umbes selle aja paiku kaotasidki rändrahvad [[Kesk-Aasia]]s tähtsuse.
 
Ehkki Siiditee algaastat pole võimalik määrata, võib paika panna umbkaudse lõpuaasta: [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli vallutamine]] [[1453]]. Kogu [[Lähis-Ida]] sattus [[Osmanite impeerium]]i võimu alla, mis oli meelestatud [[kristlus]]e vastu, meenutades [[ristisõjad|ristisõdu]] ja [[rekonkista]]t. Seetõttu suhtus Osmanite riik kaubitsemisse Euroopaga vaenulikult. Ta kontrollis nii [[Väike-Aasia]]t kui ka [[Punane meri|Punase mere]] rannikut ja seetõttu saigi kõik kaubateed, mis Euroopasse viisid, peaaegu katkestada. Alles saja aasta pärast suutsid [[Veneetsia]] kaupmehed saavutada kauplemisõiguse Osmanite riigi sadamates.
105 148

muudatust