Vulkaaniline kivim: erinevus redaktsioonide vahel

Vulkaanilised kivimid on üldiselt kiire jahtumise tõttu afaniitse või [[Peeneteraline struktuur|peeneteralise struktuuriga]]. Nende koostises võib leiduda [[fenokristall]]e ja [[klast]]e. Fenokristallid on moodustunud [[Vedelik|vedelast]] [[magma]]st [[Kristalliseerumine|kristalliseerumise]] tulemusena ajal, mil magma polnud veel [[laava]]na maapinnale jõudnud. Klastid on teiste [[kivim]]ite fragmendid, mis on sattunud laava või magma koostisse kas maaalustesmaa-alustes tingimustes [[Magmakamber|magmakambri]] või [[vulkaanilõõr]]i seintest või siis maapinnal, olles näiteks liikuvast [[laavavool|laavavoolust]] kaasa haaratud.

Vulkaanilisi kivimeid nimetatakse sarnaselt teiste [[magmakivim|magmakivimitega]] vastavalt nende [[Keemia|keemilisele]] koostisele. [[Ränioksiid|Ränirikastest]] vulkaniitidest on tuntud [[süvakivim]] [[Graniit|graniidi]] vulkaaniline analoog [[rüoliit]], samuti [[Vahtjas tekstuur|vahtja tekstuuriga]] [[pimss]], või [[Klaasjas struktuur|klaasja struktuuriga]] vulkaaniline klaas ehk [[obsidiaan]]. Ränivaestest vulkaniitidest on levinuim [[basalt]]. [[Plahvatuslik vulkanism|Plahvatusliku vulkanismiga]] kaasneb nn [[Püroklastiline kivim|püroklastiliste kivimite]] teke. TüüpiliseksTüüpiline püroklastilisekspüroklastiline kivimikskivim on [[tuff]].