Redaktsioon: 9. juuli 2015, kell 12:31 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. detsember 2015, kell 05:20 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Chemical reactions.svg\|thumb\|300px\|Neli põhilist reaktsioonitüüpi: [[liitumisreaktsioon\|ühinemis]]-, [[lagunemisreaktsioon\|lagunemis]]-, [[asendusreaktsioon\|asendus]]- ja topeltasendusreaktsioonid. [[Intramolekulaarne reaktsioon\|Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon]] annab [[isomeer\|isomeerse]] ~~produkti~~saaduse (A → A').]] '''Keemiline reaktsioon''' on protsess, mille käigus ühest või mitmest [[keemiline aine\|keemilisest ainest]] ([[reagent\|lähteaine(te)st]]) tekib [[keemiline side\|keemiliste sidemete]] katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). 15. rida: Näiteks: [[Markovnikovi reegel]] ütleb, et liitumisel [[alkeen]]idele või [[alküün]]idele ühineb [[elektrofiil]] (E<sup>+</sup>, näiteks H<sup>+</sup> või R<sup>+</sup> jt) selle [[süsinik]]u aatomiga, millega on seotud rohkem [[vesinik]]u aatomeid; [[Zaitsevi reegel]] ütleb, et [[Alus (keemia)\|alus]]e poolt industreeritud [[elimineerimisreaktsioon]] annab eelistatult suurema [[asendusrühm\|asendatusega]] ~~produkti~~saaduse ehk ~~reaktsiooniproduktides~~reaktsioonisaadustes domineerib rohkem [[alküülrühm]]i sisaldav [[alkeen]]. == Reaktsioonivõrrand == {{Main\|Reaktsioonivõrrand}} {{Main\|Stöhhiomeetria}} Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse [[reaktsiooni võrrand\|reaktsioonivõrrand]]iga, mis näitab protsessis osalevaid lähteaineid ja ~~lõpp-produkte~~lõppsaadusi. Vastavalt [[massi jäävuse seadus]]ele saab võrrandi pooled võrdsustada, nii et mõlemal poolel on iga elemendi aatomeid võrdne arv. Täpsem reaktsioonivõrrand kajastab ka reaktsiooni mehhanismi: vaheastmeid ehk [[elementaarreaktsioon]]e. [[pöörduv reaktsioon\|Tasakaalulise reaktsiooni]] korral kasutatakse poolte vahel topeltnooli, millest üks näitab paremale, teine vasakule. Orgaaniliste reaktsioonide korral, kui tekib [[~~kõrvalprodukt~~Kõrvalsaadus\|kõrvalsaadusi]]e, võrrandi pooli ei võrdsustata ja poolte vahel kasutatakse üht noolt. [[Retrosüntees]]i (see on sünteesi planeerimine "tagurpidi" lähtudes soovitud lõppühendi struktuurist) võrrandites kasutatakse laia noolt. == Reaktsiooni mehhanism == {{Main\|Reaktsiooni mehhanism}} Keemilise [[reaktsiooni mehhanism]]i all mõistetakse reaktsiooni kulgemise viisi lähteainetelt ~~produktidele~~saadustele. Mehhanism kirjeldab millised sidemed katkevad, millised tekivad, millises järjekorras sidemete katkemine/tekkimine toimub, millised vaheühendid tekivad ja kaovad, millised on üksikud [[elementaarreaktsioon]]id, nende kiirused, tasakaalud jne. ==Reaktsiooni kiirus== 34. rida: ==Keemiline süntees== {{Vaata\|Keemiline süntees}} [[Keemiline süntees]] on vajaliku ~~produkti~~saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitme reaktsiooni jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega. Enamasti on tegu lihtsamatest ühenditest keerukamate keemiliste ühendite saamisega. Sünteesi tootlikkust näitab [[saagis]], mis arvutatakse [[reaktsioonivõrrand]]i(te) ja [[stöhhiomeetria]] põhjal. 80. rida: [[kõrvalreaktsioon]] on [[keemiline süntees\|keemilises sünteesis]] esinev mittesoovitud protsess [[paralleelsed reaktsioonid]] [[konsekutiivsed reaktsioonid]], see on esmase ~~produkti~~saaduse edasireageerimine [[testreaktsioon]] 8) Olulisemad reaktsioonitüübid keemilise muutuse iseloomu või ~~produkti~~saaduse iseloomu põhjal [[asendusreaktsioon]] (sealhulgas [[SN1 reaktsioon\|S<sub>N</sub>1]], [[SN2 reaktsioon\|S<sub>N</sub>2]], [[SE\|S<sub>E</sub>]]) , [[derivatiseerimine]], [[hüdrolüüs]], [[väljatõrjumisreaktsioon]] [[happe-aluse reaktsioon]], [[neutralisatsioon]] 98. rida: 9) Seoses [[funktsionaalrühm]]ade muutustega – vaata artiklit "[[Orgaaniline reaktsioon]]" 10) ~~Produktide~~Saaduste selektiivse moodustumise järgi [[selektiivne reaktsioon]] ehk valiv reaktsioon on selline, milles [[reagent]] annab ~~produkti~~saaduse valikuliselt ühe ainega lähtesegus olevatest komponentidest. Siin on tegu [[kemoselektiivsus]]ega. Selektiivseid reaktsioone kasutatakse keemilises analüüsis mingi ühendi määramiseks, aga ka sünteesis teatud komponendi eraldamiseks segust (näiteks [[Sommelet' reaktsioon]]) põhiliselt [[orgaaniline reaktsioon\|orgaaniliste reaktsioonidega]] on seotud [[regioselektiivsus]], [[stereospetsiifilisus]], [[stereoselektiivsus]], [[enantioselektiivne\|enantioselektiivsus]], [[diastereoselektiivne\|diastereoselektiivsus]]

Keemiline reaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel