Redaktsioon: 4. juuli 2015, kell 06:01 redigeeri 88.196.236.106 (arutelu) →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. detsember 2015, kell 19:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: }} '''Kaliningradi oblast''' (7. aprill – 4. juuli 1946 '''Königsbergi oblast'''<ref name="ukaas_0704"/><ref name="ukaas_0407"/>) on [[Venemaa]] läänepoolseim [[oblast]] [[Läänemeri\|Läänemere]] kagurannikul. Kuulub [[Loode föderaalringkond\|Loode föderaalringkonda]]. Ta on riigi muust territooriumist [[Leedu]] ja [[Valgevene]]ga ära lõigatud. Oblast piirneb ~~lõunast~~lõunas [[Poola]] ning ~~põhjast~~põhjas ja ~~idast~~idas Leeduga. Oblastil on läänes pääs avamerele ja [[Visla laht\|Visla lahele]], põhjas [[Kura laht\|Kura lahele]]. ==Haldusjaotus== 60. rida: [[Rahvaarv]] oli [[2002]]. aasta [[rahvaloendus]]e andmetel 955 200. Linnades elas 741 800 ja maal 213 400 elanikku. Suurim linn on 430 300 elanikuga [[Kaliningrad]] ([[saksa keel]]es ''Königsberg''). Teised tähtsamad linnad on [[Tšernjahhovsk]] (saksa ''Insterburg''), [[Sovetsk]] (saksa ''Tilsit''), [[Neman]] (saksa Ragnit) ja [[Baltiisk]] (saksa ''Pillau''). Kokku on linnu 22 ja aleveid 5. 80. rida: ''Ajaloo kohta kuni [[1945]]. aastani vaata [[Ida-Preisimaa]].'' Venemaa koosseisus on Kaliningradi oblasti ala (endise Ida-Preisimaa põhjapoolne kolmandik) Teise maailmasõja lõpust. Lõunaosa läks Poolale (vaata [[Warmia-Masuuria vojevoodkond]]). [[1945]] moodustati [[Königsbergi erisõjaväeringkond]], mis [[1946]]. aastal reorganiseeriti [[Königsbergi oblast]]iks ([[Vene NFSV]] koosseisus). Samal aastal nimetati Königsberg [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega [[7. aprill]]ist 1946 [[Mihhail Kalinin]]i järgi [[Kaliningrad]]iks ning seejärel muutus ka oblasti nimi. 93. rida: [[Ozjorski rajoon]], keskusega [[Ozjorsk (Kaliningradi oblast)\|Ozjorsk]], (endine saksa nimi kuni 1937. aastani ''Darkehmen'', aastatel 1937–1946 ''Angerapp''), [[Pravdinski rajoon]], keskusega [[Pravdinsk]] (endine saksa nimi ''Friedland''), [[Primorski rajoon (Kaliningradi oblast)\|Primorski rajoon]], keskusega [[Primorsk]] (endine saksa nimi ''Fischhausen''), [[Polesski rajoon]], keskusega [[Polessk]] (endine saksa nimi ''Labiau''), [[Slavski rajoon]], keskusega [[Slavsk]] (endine saksa nimi ''Heinrichswalde''), [[Sovetski rajoon (Kaliningradi oblast)\|Sovetski rajoon]], keskusega [[Sovetsk]] (endine saksa nimi ''Tilsit''), *[[Tšernjahhovski rajoon]], keskusega [[Tšernjahhovsk]] (endine saksa nimi ''Insterburg'')<ref>[http://www.klgd.ru/city/history/almanac/a2_4.php Указ Президиума Верховного Совета РСФСР "Об административно-территориальном устройстве Калининградской области"], ГАКО, Ф.297, оп.11,д.1,л.23</ref>. 101. rida: Ida-Preisimaa lõunaosa anti Poolale ja Nemunasest põhja poole jääv osa ([[Klaipėda]] piirkond) tagastati Leedule. [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] ajal oli Kaliningradi oblasti näol tegemist eriti tugevasti militariseeritud piirkonnaga, mida kutsuti ka "uputamatuks Nõukogude [[lennukikandja]]ks". ==Majandus== 109. rida: Kaevandatakse ja töödeldakse [[merevaik]]u (mõnedel andmetel üle 90% maailma varudest ja toodangust) ning on alustatud [[nafta]] ammutamist. Venemaa ülejäänud osadega peetakse ühendust lennukitega ning maad mööda läbi Leedu ja Valgevene. Aastail ~~2003-2010~~2003–2010 oli laevaliin [[Peterburi]], millel sõitis [[Georg Ots (laev)\|"Georg Ots"]]. Laev sildus esimestel aastatel Kaliningradi Kalasadamas, seejärel aga [[Baltiisk]]i (endise saksa nimega ''Pillau'') sadamas. Lõpetatakse Teise maailmasõja ajal pooleli jäänud kiirtee ehitust [[Berliin]]i. Sama linnaga toimib ka

Kaliningradi oblast: erinevus redaktsioonide vahel