Bakterid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
125. rida:
Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev [[limakest]] ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu [[vibur]]it, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil.
[[tsütoplasma]]s väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse [[plasmiid]]ideks. Viimastel on põhiliselt [[ainevahetus]]lik tähtsus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri [[keskkond|kasvukeskkonna]] eripärast tulenevate [[ensüüm]]ide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid [[orgaaniline aine|orgaanilisis aineid]]. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevusele kahjulike ainete [[bioloogiline lagunemine|lagundamiseks]] või nende toime vältimiseks. Nii näiteks sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgudvõimaldavad bakteritel elada [[antibiootikum]]ide keskkonnas. Ühes rakus sisalduvate plasmiidide koguarv janeis asuvate geenide arv ei ole põsiva suurusega. geenid võivad liikuda rõngaskromosoomist plasmiididesse ja sealt tagasi. Kasutud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. selle tulemusena muutub nii plasmiidide ja neis olevate geenide arv.<ref name="leks">Tago Sarapuu, Bioloogia gümnaasiumile (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN: 9985-830-51-2 (lk 73, 74)</ref>
== Bakterite liikumine ja viburid ==
|