Redaktsioon: 10. detsember 2015, kell 20:19 redigeeri Rkulashenkov (arutelu \| kaastöö) 21 muudatust Uus lehekülg: ''''Meditsiiniline pildistamine''' on inimkeha sisemuse visuaalse kujutamise protsess, mida saab kasutada kliinilistes uuringutes ja kliinilises analüüsis. Meditsiinilise pildis...'		Redaktsioon: 19. detsember 2015, kell 10:30 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust P Röntgenkiirgus > röntgenikiirgus Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Meditsiiniline pildistamine''' on inimkeha sisemuse visuaalse kujutamise protsess, mida saab kasutada kliinilistes uuringutes ja kliinilises analüüsis. Meditsiinilise pildistamise eesmärk on avastada patsiendi keha sisemist struktuuri, mis on kaetud naha ja luudega, selleks et määrata diagnoosi ning ravida haigust. Inimese keha meditsiiniliseks pildistamiseks on vaja mingit liiki energiat. Meditsiinilise pildistamise tehnikates, mida kasutatakse [[Radioloogia\|radioloogias]], peab kasutatud energia suutma [[Kude\|kudesid]] läbistada. Nähtavat valgust, millel on piiratud võime kudesid läbistada, kasutatakse tavaliselt radioloogias. Muidugi kõik valdkonnad meditsiinis kasutavad visuaalset otsevaatlust, mis utiliseerib nähtavat valgust. Diagnostika radioloogias kasutatakse elektromagnetkiirguse osa, mis on nähtava valguse spektri väljas: [[~~röntgenkiirgus~~röntgenikiirgus]] [[mammograafia]]s ja kompuutertomograafias; raadio sagedus [[magnetresonantstomograafia]]s; [[gammakiirgus]] tuumameditsiinis. Mehaaniline energia (kõrgsageduslikud helilained) on kasutusel [[ultraheli]] pildistamisel. Kõik meditsiinilise pildistamise valdkonnad vajavad energiat, mis suudab mitte ainult läbistada keha kudesid, vaid ka neid mõjutada. Juhul, kui energia läbib patsiendi keha, aga ei mõjuta teda (mis tähendab, et pole vastastikku mõju), siis detektoriga saadud energia ei sisalda mingit kasulikku informatsiooni sisemisest anatoomiast. Niisugune tingimus ei ole vajalik ainult tuumameditsiinis. <ref name="EKK">1. The Essential Physics of Medical Imaging[https://books.google.co.uk/books?id=jTAwGTYYiusC&printsec=frontcover&hl=ru&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false] Jerrold T.Bushberg; J.Antony Seibert; Edwin M.Leidholdt,Jr; John M.Boone (2002), Lippincott Williams & Wilkins</ref> 7. rida ⟶ 8. rida: ===== Radiograafia ===== Radiograafia (ka nimetatud röntgenograafiaks) oli kõige esimene meditsiinilise pildistamise tehnoloogia. Patsiendist ühel poolel asub ~~röntgenkiirguse~~röntgenikiirguse allikas, teisel pool on detektor. Lühiajaline (tavaliselt väiksem kui 0,5 sekundit) impulss lasetakse allikast välja. ~~Röntgenkiirguse~~Röntgenikiirguse lainete ja inimkeha kudede vahel juhtub vastastikune toime. Mõned ~~röntgenkiired~~röntgenikiired läbivad keha ja jõuavad detektorini, kus toimub radiograafilise kujutise vormistamine. Kiirte ühtlane jaotus, mis jõuavad patsiendini, on kudedes toimuva kiirguse [[Valguse neeldumine\|neeldumise]] ja [[hajumine\|hajumise]] tõttu muutunud. Radiograafiline pilt on ~~röntgenkiirte~~röntgenikiirte jaotuse kujutis. Transmissioonpildistamine on kujutise ehitamise viis, kui energiaallikas asub uuritava keha väljas ühel pool, energia läbib keha ja jõuab detektorini, mis asub kehast teisel pool. Seetõttu on radiograafia transmissioonpildistamise viis. Fluoroskoopia on ~~röntgenkiirte~~röntgenikiirte pildi jätkuv omandamine. Selle tehnikaga saadakse reaalajaline ~~röntgenkiirguse~~röntgenikiirguse film. Teisisõnu on fluoroskoopia reaalajaline radiograafia. Seda kasutatakse nendel juhtudel, kus reaalajaline tagasiside on vajalik. Näiteks, et leida keteetrite asukoht arterites.<ref name="KEK">2. Clark's Essential Physics in Imaging for Radiographers[https://books.google.co.uk/books?id=HG7NBQAAQBAJ&pg=PR9&dq=The+Essential+Physics+of+Medical+Imaging&hl=ru&sa=X&ved=0ahUKEwj3wo_B9bXJAhUGfywKHR0NDvQ4ChDoAQhPMAc#v=onepage&q=The%20Essential%20Physics%20of%20Medical%20Imaging&f=false] Ken Holmes,Marcus Elkington,Phil Harris (2014), CRC Press</ref> ===== Kompuutertomograafia ===== Kompuutertomograafia on esimene meditsiinilise pildistamise tehnika, mis ei olnud võimalik arvuti avastamiseni. Et saada kompuutertomograafia kujutised, aetakse ~~röntgenkiirgust~~röntgenikiirgust läbi inimkeha suurte nurkade hulka. Kiirguse allikat pööratakse patsiendi keha ümber. Detektor, mis asub kiirguse allika vastas, kogub need kiired, mis suudavad läbida patsiendi. Kõik saadud info sünteesitakse arvutiga tomograafia pildina. Termin "tomograafia" pärineb sõnadest "pilt" (''graph'') ning "lõige" (''tomo''). Kompuutertomograafia pakub võimalust saada paljude keha kudede üksikute lõigete kujutisi. Selle tehnika eeliseks on võimalus näidata uuritava osa kolmemõõtmelisi lõikeid. Kompuutertomograafia muutis meditsiini praktikat, vähendades vajadust kirurgiliste uuringute järele. See mõju koos kujutise omandamise kiiruse ja pildi kõrge kvaliteediga tagasid kompuutertomograafiale laia levikut.<ref name="KEK" /> ===== ~~Magnetresonants pildistamine~~Magnetresonantspildistamine ===== Magnetresonants skannerid kasutavad magnetvälja, mis on 10 ~~000—60~~000 – 60 000 korda tugevamad, kui Maa magnetväli. Suurem osa nendest kasutab protooni magnetresonants karakteristikuid, kuna bioloogilistes kudedes sisaldub ülisuur hulk prootoneid. Prootonil on magnetmoment, siis, kui seda panna magnetvälja, prooton võngub oma telgede juures ning neelab raadiolaine energiat. Järgnevalt, mõne aja pärast, mis erineb sõltuvalt kudede magnetkarakteristikutest, emiteerib prooton seda energiat tagasi. Antennid, mis asuvad patsiendi ümber, koguvad neid raadiolaineid. Magnetresonantssüsteemid kasutavad tagastavate lainete sagedust ja faasi, et määrata iga saadud signaali asukoht. Magnetresonants tehnika võimaldab saada tomograafiliste kujutiste komplekt, milles sisalduvad pildid, kus iga punkt sõltub mikromagnetomandustest, mis vastavad sellele punktile. Seetõttu on kujutistel, mis on saadud magnetresonantstehnikat kasutades, parem kvaliteet ja kontrast võrreldes kompuutertomograafiaga. Magnetresonantsi puudus on see, et skanneerimisel kulub rohkem aega. Seetõttu, juhul, kui patsiendi liikumist pole võimalik kontrollida ([[pediaatria]]) või anatoomilises piirkonnas, kus liikumine alati toimub (südametukse), kasutatakse ikka kompuutertomograafiat. Samuti eelistatakse kompuutertomograafiat trauma juhtudel ning juhul, kui patsiendil on sisemised ferromagnetilised objektid või [[Implantaat\|implandid]].<ref name="EKK" /> 33. rida ⟶ 34. rida: ===== Positroni kiirguse tomograafia ===== Positronid on positiivselt laetud elektronid, mida mõned radioaktiivsed isitoobid kiirgavad. Näiteks hapnik-15. ~~Isotoobi~~isotoobi lagunemise tõttu ilmub positron, mis ühineb kohe elektroniga. Mõlema osakese massid muutuvad energiaks annihilatsiooni ~~protessis~~protsessis tuntud Einsteini valemi järgi (E = mc<sup>2</sup>). Seda kiiratud energiat nimetatakse annihilatsiooni radiatsiooniks. Annihilatsiooni radiatsiooni tulemused on kaks footonit, mis on kiiratud korraga vastassuunas, ehk 180 kraadi üksteise suhtes. Positroni kiirguse tomograafias asuvad detektorid ringina patsiendi ümber. Nendel detektoritel on eriline lülituseskeem, mis võimaldab identifitseerida footoni paare, mis ilmuvad [[annihilatsioon]]i protessis. Kui niisugune paar jõuab kahele detektorile, eeldatakse, et annihilatsioon toimus kusagi sirgel nende kahe detektori vahel. Seda infot kasutatakse, et matemaatiliselt arvutada isotoobi kolmemõõtmeline jaotus, mille tulemus on tomograafilise kujutise kogum.<ref name="KKE" /> ===== Kombineeritud pildistamine =====

Piltdiagnostika: erinevus redaktsioonide vahel