Von Neumanni arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P effektiivne > efektiivne |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Von Neumanni arhitektuur''' on 1945. aastal matemaatiku [[John von Neumann]]i ja teiste teadlaste poolt avaldatud teoses "[[First Draft of a Report on the EDVAC]]" kirjeldatud [[arvutiarhitektuur]], kus masinkoodi käske ja andmeid hoitakse samas mälus. Enamik tänapäeva arvuteid on ehitatud Von Neumanni arhitektuuri põhjal.<ref name = "FirstDraftReport">{{Citation | last = von Neumann | first = John | author-link = John von Neumann | title = First Draft of a Report on the EDVAC | year = 1945 | url = http://qss.stanford.edu/~godfrey/vonNeumann/vnedvac.pdf |accessdate=24. august 2011 }}</ref> Terminit "Von Neumanni arhitektuur" kasutatakse arvutite puhul, kus programme hoitakse mälus ning käskude laadimine ja andmeoperatsioonid ei saa toimuda samaaegselt, sest nad kasutavad sama siini.
==Ajalugu==
Varasematel arvutusmasinatel olid fikseeritud programmid. Ka mõned tänapäeva lihtsad arvutid kasutavad seda disaini. Näiteks tavalised [[kalkulaator]]id on põhimõtteliselt fikseeritud programmidega arvutid. Nad saavad teha lihtsaid arvutusi, aga sellega nende
Uute ladustatud programmidega arvuti disaini loomisega see muutus. Ladustatud programmidega arvuti disain sisaldab [[käsustik]]ku ja saab mälus hoida käskude komplekte ([[arvutiprogramm|programme]]).
Võimalus käsitleda käske andmetena teeb ladustatud programmidega arvutites võimalikuks [[assemblerkeel]]e, [[
Von Neumanni arhitektuuril on ka mitu puudust. Peale Von Neumanni pudelikaela (kirjeldatud allpool), võib programmide muutmine olla kahjulik. Mõnedes lihtsates ladustatud programmidega arvutis võib rikkis programm kahjustada ennast, teisi programme või [[operatsioonisüsteem]]i, mille tulemuseks on arvuti krahhimine. Mälu kaitsmine ja teised juurdepääsu kontrolli meetodid on võimelised tavaliselt kaitsma arvutit nii tahtmatu kui ka kuritahtliku programmide muutmise eest.
| |||