Vikipeedia

Tartu tähetorn: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
tõsisem toim
1. rida:
[[Pilt:Kristjan Rea@Tartu tähetornTähetorn veebrauaris 2012.JPG|thumb|Tartu Tähetornis lehvib [[Eesti lipp|sinimustvalge lipp]] 23. juunist 1988 ööpäev läbi]]
'''Tartu Tähetorn''' on [[Tartu]]s [[Toomemägi|Toomemäel]] asuv [[Tartu Ülikool]]i ajalooline [[observatoorium]], mille esimesel korrusel on välja pandud ka [[astronoomia]]t puudutav osa [[Tartu Ülikooli muuseum]]i ekspositsioonist. Ruumikitsikuse ja linna valgusreostuse[[valgusreostus]]e tõttu toimub astronoomiaalane teadustegevus tänapäeval peamiselt [[Tõravere observatoorium]]is.
 
Tähetornis tegutseb juba aastaid [[Tartu Tähetorni Astronoomiaring|astronoomiaring]], samuti korraldatakse seal loenguid ja avalikke astronoomilisi vaatlusi huvilistele.
 
[[Tartu Hansapäevad]]e ajal on tähetorni ümbruses traditsiooniliselt teaduslinn, kus toimuvad loodusteaduslikud eksperimendid, tutvustatakse teaduslikke saavutusi ja seadmeid.
8. rida:
[[Eesti Vabariigi aastapäev]]al, 24. veebruaril kogunevad tartlased kell 10 hommikul tähetorni juurde [[Eesti lipp]]u tervitama. Tähetornis lehvib sinimustvalge lipp [[23. juuni]]st [[1988]] ööpäev läbi, seda ei langetata päikeseloojangul ega heisata päikesetõusul. 
 
==KronoloogiaAjalugu==
[[Pilt:Tartu tähetorn 2006.jpg|thumb|Tartu tähetorn Toomemäel (2006)]]
[[Pilt:Tartu observatory 21-11-2008.JPG|thumb|Tartu tähetorn öösel (2008)]]
[[Pilt:Tartu Tähetorn 2011 10.jpg|pisi|Tartu Tähetorn ja [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument|Struve monument]] 2011. aastal]]
Pärast [[Tartu Ülikool]]i taasavamist [[1802]]. aastal rajas matemaatikaprofessor [[Johann Pfaff]] aastatel [[1805]]–[[1807]] esimese ajutise observatooriumi, mis asus tänase [[Poe tänav]]a ja [[Küüni tänav (Tartu)|Küüni tänav]]a nurgal. [[1807]]–[[1809]] avati teine ajutine observatoorium [[Õpetaja tänav]]as asjaarmastaja-astronoomi [[Andreas von Lambert]]i majas.
 
[[1808]] hakati ehitama alalist observatooriumi Toomemäe kaguossa [[Tartu piiskopilinnus|keskaegse piiskopilinnuse]] varemetele ja see valmis [[1810]]. Aastal [[1813]] määrati [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] Tähetorni astronoom-observaatoriks. Paigaldati [[Dollondi passaažiriist]]. Regulaarsete vaatlustega alustati [[1814]].
*[[1802]] – taasavati [[Tartu Ülikool]].
 
*[[1805]]–[[1807]] – matemaatikaprofessor [[Johann Pfaff]] rajas esimese ajutise observatooriumi [[Poe tänav]]a ja [[Küüni tänav (Tartu)|Küüni tänav]]a nurgale.
[[1820]]–[[1839]] oli Tähetorni direktor F. G. W. Struve ja Tartu Tähetorn oli oma kuulsuse tipul. [[1822]] saabus [[Reichenbachi meridiaanring]] ning [[1824]] jõudis Tähetorni [[Fraunhoferi refraktor]], mis oma 9-tollise läbimõõduga objektiiviga oli selle aja suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Aastal [[1825]] laiendati Tähetorni kuplit ja sinna paigaldati Fraunhoferi refraktor. F. G. W. Struve uuris sellega peamiselt [[kaksiktäht]]i. [[1837]] ilmus F. G. W. Struve peateos "Mensurae micrometricae...", milles avaldati peale kaksiktähtede uurimise tulemuste ka Struve poolt maailmas esmakordselt tehtud tähe kauguse määrang. [[1839]] lahkus Struve Tartust [[Peterburi]] lähedal asuva [[Pulkovo observatoorium]]i direktoriks ja sellega lõppes üks oluline etapp Tähetorni ajaloos.
*[[1807]]–[[1809]] – avati teine ajutine observatoorium [[Õpetaja tänav]]as asjaarmastaja-astronoomi [[Andreas von Lambert]]i majas.
 
*[[1808]] – hakati ehitama alalist observatooriumi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse varemetele.
*[[1840]]–[[1864]] –oli Tähetorni direktor olidirektoriks [[Johann Heinrich Mädler]], kes sai tuntuks [[Kuu]] uurimisega. Ta oli ka silmapaistev popularisaator,populariseerija ning tema raamat "Populäre Astronomie" ilmus mitmes trükis. ▼
*[[1810]] – Tähetorn valmis.
 
*[[1813]] – [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] määrati Tähetorni astronoom-observaatoriks. Paigaldati [[Dollondi passaažiriist]].
Mädleri tööd Tähetorni juhtimisel jätkas [[Thomas Clausen]], kes ise tegeles rohkem matemaatika vallas ja arvutas näiteks komeetide orbiite. Samal ajal töötas Tähetorni juures ka [[Peter Carl Ludwig Schwarz]], kelles sai uus direktor 1872. aastal.
*[[1814]] – Tartu Tähetornis alustati regulaarseid vaatlusi.
 
*[[1820]]–[[1839]] – Tähetorni direktor oli F. G. W. Struve. Tartu Tähetorn oli oma kuulsuse tipul.
[[Grigori Levitski]] käe all (direktor vahemikus 1894–1907) jõudis Tartusse [[seismoloogia]]. Sellel perioodil, täpsemalt [[1897]]. aastal ehitati ka Tähetorni territooriumist väljapoole Toomemäe nõlvale vaatluspaviljon, kuhu paigutati samal aastal saabunud [[Repsoldi seniitteleskoop]]. 1907 sai uueks astronoomia professoriks [[Konstantin Pokrovski]], kes püüdis muuhulgas saavutada uue tähetorni rajamist linnast kaugemale. Uut hoonet küll ei saadud, kui siiski paranesid tehnilised võimalused, kui [[1911]] saadi kaheksatolline [[Zeissi refraktor]], mis paigaldati torni seal olnud Fraunhoferi refraktori asemele. See teleskoop oli varustatud [[astrograaf]]iga.
*[[1822]] – saabus Reichenbachi meridiaanring.
 
*[[1824]] – saabus [[Fraunhoferi refraktor]]. Oma 9-tollise läbimõõduga objektiiviga oli ta suurim ja parim läätsteleskoop maailmas.
[[1919]]–[[1948]] oli Tähetorni direktoriks esimese eestlasena [[Taavet Rootsmäe]]. Lisaks tegutses sel perioodil Tähetorni juures [[Ernst Öpik]]. [[1924]] anti välja [[Tartu Tähetorni kalender|Tartu Tähetorni kalendri]] esimene number. [[1927]] paigaldati [[Petzval]]i [[astrograaf]] iseseisva instrumendina Repsoldi seniitteleskoobi tarbeks ehitatud paviljoni. See oli mõeldud eelkõige [[komeet]]ide ja [[asteroid]]ide [[fotograafia|fotografeerimiseks]] ning taevaalade pildistamiseks. [[1946]] läks Tähetorn [[Tartu Ülikool]]ilt [[Teaduste Akadeemia]] alluvusse ning Tähetorni ruumides asusid lisaks astronoomidele tööle ka füüsikud.
*[[1825]] – Tähetorni kuplit laiendati ja sinna paigaldati Fraunhoferi refraktor. F. G. W. Struve uuris sellega peamiselt kaksiktähti.
 
*[[1837]] – Ilmus F. G. W. Struve peateos "Mensurae micrometricae...", milles avaldati peale kaksiktähtede uurimise tulemuste ka Struve poolt maailmas esmakordselt tehtud tähe kauguse määrang.
*[[1964]]. –aastal Astronoomid kolisid vastvalminudvalmis [[Tartu Observatoorium|Tõravere observatooriumiobservatoorium]] ja astronoomid kolisid sinna üle. Tähetorni jäi ainsa astronoomina [[Hugo Raudsaar]], kes jätkas asteroidide ja komeetide vaatlusi. ▼
*[[1839]] – F. G. W. Struve lahkus Tartust [[Peterburi]] lähedal asuva [[Pulkovo observatoorium]]i direktoriks.
 
▲*[[1840]]–[[1864]] – Tähetorni direktor oli [[Johann Heinrich Mädler]], kes sai tuntuks [[Kuu]] uurimisega. Ta oli ka silmapaistev popularisaator, tema raamat "Populäre Astronomie" ilmus mitmes trükis.
[[1969]] avati Tähetorni ees [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument]] ning [[1971]] avati Tähetorni muuseum. [[1975]] kolisid ka seni veel Tähetornis töötanud füüsikud [[Füüsika Instituut|Füüsika Instituudi]] uude hoonesse. Tähetornis algas vaikne ajajärk. Viimane teaduslik vaatlus Tartu Tähetornis toimus [[1985]]. aastal, kui Hugo Raudsaar määras [[Halley komeet|Halley komeedi]] positsiooni.
*[[1897]] – Tähetorni territooriumist väljapoole Toomemäe nõlvale ehitati vaatluspaviljon, kuhu paigutati samal aastal saabunud [[Repsoldi seniitteleskoop]].
 
*[[1911]] – Saadi kaheksatolline [[Zeissi refraktor]], mis paigaldati torni seal olnud Fraunhoferi refraktori asemele. Teleskoop oli varustatud [[astrograaf]]iga.
[[1. september]] [[1996]] jõudis Tähetorn taas Tartu Ülikooli alluvusse. Seal otsustati 2004. aastal, et Tähetornist saab muuseum. 2009–2010 viidi läbi ulatuslikud remonditööd. Aprillis 2011 avati Tähetorn muuseumina.
*[[1919]]–[[1948]]: Tähetorni direktoriks oli esimese eestlasena [[Taavet Rootsmäe]].
*[[1924]] – Ilmus [[Tartu Tähetorni kalender|Tartu Tähetorni kalendri]] esimene number.
*[[1927]] – [[Petzval]]i [[astrograaf]] paigaldati iseseisva instrumendina Repsoldi seniitteleskoobi tarbeks ehitatud paviljoni. See oli mõeldud eelkõige [[komeet]]ide ja [[asteroid]]ide [[fotograafia|fotografeerimiseks]] ning taevaalade pildistamiseks.
*[[1946]] – Tähetorn läks [[Tartu Ülikool]]ilt [[Teaduste Akadeemia]] alluvusse. Tähetorni ruumides asusid lisaks astronoomidele tööle ka füüsikud.
▲*[[1964]] – Astronoomid kolisid vastvalminud [[Tartu Observatoorium|Tõravere observatooriumi]]. Tähetorni jäi ainsa astronoomina [[Hugo Raudsaar]], kes jätkas asteroidide ja komeetide vaatlusi.
*[[1969]] – Tähetorni ees avati [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument|monument]].
*[[1971]] – Avati Tähetorni muuseum.
*[[1975]] – Seni veel Tähetornis töötanud füüsikud kolisid [[Füüsika Instituut|Füüsika Instituudi]] uude hoonesse. Tähetornis algas vaikne ajajärk.
*[[1985]] – Viimane teaduslik vaatlus Tartu Tähetornis (Hugo Raudsaar määras [[Halley komeet|Halley komeedi]] positsiooni).
*[[1. september]] [[1996]] – Tähetorn läks taas Tartu Ülikooli alluvusse
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_tähetorn"