Taani: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
203. rida:
===Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides===
Taani on [[ÜRO]], [[NATO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] asutajaliige. Taani on alates 1973. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liitu]] liige, kuid ei kuulu [[euroala]]sse. Rahvusvahelistest teadusorganisatsioonidest on riik [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Keskuse]] ja [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i asutajaliige. Kopenhaagenis asutati 1992. aastal [[Läänemeremaade Nõukogu]] ja samas asub ka [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i Euroopa regionaalne kontor. Veel kuulub riik näiteks [[Arktika Nõukogu|Arktika Nõukokku]], [[Euroopa Arengupank]]a, [[Interpol]]i ja [[WIPO|WIPO-]]sse.
[[Pilt:Kbh Oberstes Gericht.jpg|pisi|Sissepääs Taani ülemkohusse.]]
394. rida:
Ülikooli võetakse enamikul aladel vastu kõik kvalifitseerunud soovijad. Ülikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest [[bakalaureus|bakalaureuseõppest]] (''bachelor''), kaheaastasest [[magister|magistriõppest]] (''kandidat'') ja kolmeaastasest [[doktorikraad|doktoriõppest]] (''PhD''). Enamik üliõpilasi saavutab magistrikraadi, bakalaureusekraadi ei käsitleta sageli ülikooli lõpetamisena. Riik maksab üliõpilastele [[stipendium]]i. Doktorandid on formaalselt ülikoolis tööl, nende palk jääb veidi alla Taani keskmise. Enamik doktorante viibib oma õpingute ajal pool aastat kuni aasta mõnes välismaa ülikoolis, sageli [[USA]]-s.
Peale akadeemilise hariduse süsteemi on Taanis institutsioonid, mis võimaldavad omandada mitteformaalset haridust, nn [[rahvaülikool]]id (''folkehøjskole''). Mõiste tekkis 19. sajandil Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt [[Nikolai Frederik Severin Grundtvig]]ilt. See põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel tavarahvale ja on üks Taani haridussüsteemi nurgakividest. Taani territooriumil on praeguseks ligi 70 rahvaülikooli. Nende sekka kuuluvad näiteks [[Rødding Højskole]] (esimene Taani rahvaülikool; asutatud 1844), [[Rønshoved Højskole]] ja [[Jaruplund Højskole]].
==Ajalugu==
427. rida:
Taani kuningas [[Harald Sinihammas]] alustas vallutusi [[Anglosaksi Inglismaa]]l ning 1013. aasta suvel viis Svend Harkhabe Taani laevastiku [[Sandwich]]i, [[Kent]]is. Sealt läks ta põhja [[Danelaw]]'sse, kus kohalikud nõustusid kohe teda toetama. Siis sööstis ta lõunasse, sundides [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] [[Inglismaa kuningas|kuninga]] [[Æthelred]]i [[Normandia]]sse maapakku (1013–1014). Siiski suri Svend äkitselt 3. veebruaril 1014. Kasutades seda surma ära, tuli Æthelred Inglismaale tagasi ja ajas Svendi poja [[Knud Suur|Knudi]] tagasi Taani, sundides teda seejuures loobuma oma liitlastest. Aastal 1015 käivitas Knud uue kampaania Inglismaa vastu ja pärast vallutusi valitses [[Knud Suur]], Taani, [[Norra]], Inglismaa kui ka mõne [[Rootsi]] piirkonna kuningana. Pärast Knud Suure surma [[1035]]. aastal Taani võimu all olnud suurriik lagunes, ehkki Inglismaad kontrollis Knuti poeg [[Hardeknud]] kuni [[1042]]. aastani. [[Normandia hertsog]]i [[Rollo]] järglane [[William Vallutaja]] vallutas [[1066]]. aastal [[Suurbritannia saar]]e.
12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõunapool elavate slaavlastest [[vendid]]e elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust
Kuningas [[Knut VI]] (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas [[Pomerania]] ja [[Mecklenburg]]i ning Knut sai ''Taani ja vendide kuningaks''. Vallutused jätkusid kuningas [[Valdemar II]] Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks [[Holstein]]i ning [[Saaremaa]] ja [[Põhja-Eesti]] alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu [[Dannebrog]]i [[1219]]. aastal [[Tallinn]]a sõjakäigu ajal. [[1222]]. aastal tekkis kuningas [[Valdemar II]]-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. [[1223]]. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi [[Schwerin]]i krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.
438. rida:
13. sajandil laastasid Taanit kodusõjad ning sõda [[Holstein]]iga, mille liitmise järel omandasid Holsteini aadlikud Taani riiklikus elus suure tähtsuse ja kaalu, mille lõpetas alles 14. sajandil, [[Taani kuningas|kuningas]] [[Valdemar IV Atterdag]] (1340–1375), kes taastas riikliku ühtsuse ning kuningavõimu autoriteedi riigis. Tal õnnestus saavutada kontroll[[Sund| Øresund]]i väina üle ja kontrollida Läänemere laevandust ning maksustada väina läbivad kaubalaevad.
[[1362]]. aastal purustas Valdemar sõjategevuses [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]] [[Helsingborg]]i merelahingus, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] [[koalitsioon]]ile. [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsund]]i rahuleping oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari
Valdemari tütar [[Margrete I|Margrete]] abiellus [[Norra kuningate loend|Norra kuninga]] [[Håkon VI]] ja valitses Taanit [[regent|regendina]] oma poja tulevase kuninga [[Oluf II]] eest. Pärast Olufi surma [[1387]]. aastal tunnistati Margarethe Taani ja Norra kuningannaks ja aastast [[1389]] ka Rootsi kuningannaks. Aastal [[1397]] sõlmiti Taani, [[Rootsi]] ja [[Norra]] vahel [[Margrethe I]] valitsetav [[personaalunioon]] ([[Kalmari unioon]]), mille juhtivaks riigiks jäi Taani. Nii muutusid Taani riigi osaks ka Norra valdused [[Atlandi Ookean]]il – [[Shetland]], [[Orkney saared]], [[Fääri saared]], [[Island]] ja [[Gröönimaa]]. Pärast Margarethet oli järgmiseks ühisriigi tugevdajaks ja arendajaks [[Erik Pommerist|Erik VII]], kelle valitsemisajal ehitati [[Sund]]i väina kaldale [[Kronborgi loss|Kronborgi kindluse]], tänu millele kontrolliti ning maksustati väina läbivad kaubalaevad nn [[Sundi toll]]iga.
| |||