Redaktsioon: 18. märts 2015, kell 18:26 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust P isikkooseis > isikkoosseis Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. detsember 2015, kell 05:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
57. rida: ===[[Loodearmee]] juhina Soomes=== [[1919]]. aasta juuni algul sai Judenitš teada, et Siberis asuv ning ~~Antanti~~Antandi poolt tunnistatav Venemaa Ülemvalitseja, sõjaminister ja relvajõudude kõrgem ülemjuhataja [[Aleksandr Koltšak]] on määranud ta kõikide nende Venemaa sõjajõudude ülemjuhatajaks, mis tegutsesid [[bolševik]]e vastu [[Looderinne\|looderin]]del. Kui enne tegutses Judenitš omapäi, siis alates sellest momendist oli tal tegutsemiseks ka juriidiline alus. Selle teate kättesaamise järel liikus ta Prantsuse sõjalaeval Tallinna tutvuma Eestis asuva [[Põhjakorpus]]ega. Ta tahtis näha millist sõjalist jõudu põhjakorpus endast kujutab. Tallinnas võeti Judenitšit väga uhkelt auvahtkonnaga vastu. Pärast tseremooniat sõitis ta [[Põhjakorpuse staap\|põhjakorpuse staap]]i, kus tutvus olukorraga. Seejärel soovis sõita rindele. Koos põhjakorpuse juhi [[Aleksandr Rodzijanko]]ga sõideti rindele, kus parasjagu oli käimas punaarmee pealetung. Judenitšil jäi põhjakorpusest masendav mulje. See oli kehvalt riietatud, varustatud trofeerelvadega ja vaevles laskemoona puuduses. Ta läks tagasi Helsingisse, kus [[6. juuli\|6. juulil]] ja [[12. juuli\|12. juulil]] [[1919]] toimus Judenitši, [[Carl Gustaf Emil Mannerheim\|Mannerheim]]i ja liitlasriikide esindajate kohtumine. Viimasel kohtumisel kirjutas Mannerheim alla sõjalis-poliitilisele lepingule, kus olid üksikasjalikult kirjas, millistel tingimustel on Soome valmis toetama oma jõududega pealetungi Petrogradile. Leppe poolt olid nüüd ka Koltšak ja Vene emigrantlikud organisatsioonid. Ka liitlaste juhi toetasid Soome vägede osavõttu võitlusest bolševike vastu. Vastavalt lepingule pidi ühisväge juhtima kindral Mannerheim, mis on seletatav ka sellega, et soomlaste sõjalised jõud olid tunduvalt suuremad kui Vene valgetel. Kuid vastavalt lepingule, kui Petrograd oleks hõivatud oleks linna juhtimine läinud Mannerheimilt Judenitši kätte. Rõõmusõnum Judenitšile saabus ka Venemaa Ülemvalitsejalt [[Aleksandr Koltšak]]ilt, kes teatas, et võtab kõik finantskulutused enda peale (Koltšaki käes oli Venemaa kullavaru, mistõttu tal oli võimalik toetada rahaliselt [[Loodearmee]]d).

Nikolai Judenitš: erinevus redaktsioonide vahel