Lev Trotski: erinevus redaktsioonide vahel

Trotski juhatas [[Nõukogude Venemaa]] delegatsiooni [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimisel. Tema poliitika oli äärmiselt originaalne: ta esitas oma kuulsa fraasi: {{Tsitaat|Ei sõda ega rahu!||}}ning püüdis [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungari keisririigi]] delegatsiooni esindajaid segadusse ajada ja aega võita. [[11. veebruar]]il teatasid [[Saksa keisririik|Saksa Keisririigi]] väed vaherahu lõpetamisest ja [[18. veebruar]]il [[1918]] alustasid uuesti sõjategevust, mille käigus vallutasid [[Baltikum]]i, [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]. Võimu säilitamiseks pidid bolševikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte võimu bolševike valitsuse käest anda. Pärast venitamistaktika läbikukkumist ning suurte maaalade kaotust saksa nõrkadele vägedele, sõlmiti [[3. märts]]il [[1918]] Bresti rahu, mis andis bolševikele Saksamaa poolt ''de facto'' tunnustuse.

{{vaata|Vene kodusõda}}

Uus tõsine oht tekkis aga [[1920]]. aastal, kui Poola ja [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]] väed sisenesid Ukrainasse ning ka nõukogude valitsus [[Kiiev]]is langes. Trotski juhtimisel läks Punaarmee pealetungile ning paistis isegi, et Poola vallutataksegi ja seejärel unistasid bolševikud revolutsiooniliikumise kandumisest [[Lääne-Euroopa]]sse ja Berliini ning Pariisi jõudmisest. Trotski [[maailmarevolutsioon]]i unistus näis tõeks saavat. Kuid [[Visla lahing]]us suutis marssal [[Józef Piłsudski|Pilsudski]] kommunistide väed tagasi lüüa, kuna [[Stalin]]i auahnus oli Punaarmee plaanid sassi ajanud – nimelt oli tema juhitud väegrupp liikunud Varssavi asemel [[Lviv]]i peale ja nii jäi [[Mihhail Tuhhatševski]] Pilsudski juhitud vägede vastu vähemusse. Nii sõlmiti rahu, millega suur osa [[Valgevene]]st ja [[Ukraina]]st läks kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] Poola riigi koosseisu.