Landesveer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Juhtkond ja koosseis: typo |
PResümee puudub |
||
25. rida:
Landesveeri hakati looma novembris [[1918]], seadusliku aluse andis selle loomisele 7. detsembril [[1918]] endise Saksa [[Ober Ost]]i peavoliniku Lätis [[August Winnig]]i ja [[Läti]] ajutise valitsuse juhi [[Kārlis Ulmanis]]e vahel sõlmitud leping Saksa okupatsioonivõimudega ühise kaitse loomise kohta enamlaste vastu. Eestis moodustati samal ajal baltisakslaste kaitseüksused, mis hiljem koondati ühiseks [[Balti pataljon]]iks (''Freiwilligen Baltenbataillon'') ning osales lojaalsena Eesti riigile võitlustes [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Nõukogude Venemaa vastu.
Landesveer moodustati Lätis pärast [[Saksa keisririik|Saksamaa]] kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Antant|Antand]]i riikidele, kuid [[kapitulatsioon]]itingimuste kohaselt pidid Lätimaal viibivad Saksa väed tagama moodustatava Läti riigi terviklikkuse. 1918. aasta oktoobri keskel alustasid [[Nõukogude Venemaa]] [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] koosseisu kuulunud [[Läti punased kütid|Läti kütipolgud]] taanduvate saksa vägede kannul pealetungile ja hõivasid suure osa Lätimaa territooriumist ning kuulutasid 1918. aasta 17. detsembril Punaarmee poolt hõivatud [[Valka]] linnas välja manifesti Läti tööliste ja talupoegade ajutise valitsuse moodustamisest.
[[1918]]. aasta [[18. november|18. novembril]] kuulutati iseseisva demokraatliku Läti riigi pooldajate ja [[Kārlis Ulmanis]]e ja [[Jānis Čakste]] juhtimisel Läti Rahvanõukogu poolt välja iseseisev [[Läti Vabariik]], kuid reaalset kontrolli Lätimaa üle omamata ei suutnud Läti vabariigi valitsus osutada vastupanu Punaarmee ja [[Läti punased kütid|Läti punaste küttide]] regulaararmeele ning [[Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik|Läti kommunistlik valitsus]] suutis vallutada enamiku Läti territooriumist. Esimese maailmasõja ajal Vene keiserliku armee koosseisus moodustatud [[Läti rahvusväeosad]] (Läti kütipolgud) olid 1917. aasta revolutsioonide ajal erinevalt [[Eesti rahvusväeosad]]est bolševiseerunud ning toetasid Nõukogude Venemaa bolševistlikku juhtkonda ja Läti sovetiseerimist ning [[proletariaadi diktatuur]]i kehtestamist Lätis. Jaanuaris 1919 langes Punaarmee ja Läti punaste küttide vägede kätte ka [[Jelgava]] ning [[Läti Ajutine Valitsus]] eesotsas [[peaminister]] [[Kārlis Ulmanis]]ega evakueerus riigi läänepiiril asuvasse [[Liepāja]]sse.
| |||