Mussolini pooldas [[Itaalia]] astumist ilmasõtta [[Antant|Antand]]i poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud [[patsifism]]i ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti oktoobris 1914 [[Itaalia Sotsialistik Partei|Itaalia sotsialistide parteist]] välja ja oli kuni sõja lõpuni [[Antant|Antandi]]e valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. [[1919]]. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni ''Fascio di Combattimento'' (võitlusliit), mis [[1921]]. aastal kuulutas enda [[Rahvuslik Fašistlik Partei (Itaalia)|Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks]]. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja [[futurism|futuristid]]. Fašistid rakendasid [[kommunistid]]e suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega".
===Võimuletõus===
Oktoobris [[1922]] organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ningja kuningale [[Vittorio Emanuele III]]-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn [[Marss Rooma|Marsi Rooma]]le, ja nõudis valitsust endale. [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1922]] kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe [[Vatikan]]iga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud [[krutsifiks]]id. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias [[juut]]e taga, isegi kõik [[sünagoog]]id jäid terveks. [[1927]]. aastal loodi [[antifašist]]ide jälitamiseks [[salapolitsei]] OVRO, mis allus otse Mussolinile.
===Abessiinia vallutamine===
19. rida:
===Teine maailmasõda===
Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. [[1943]]. aastal ta kukutati ningja arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese [[Clara Petacci]]ga Itaalia [[kommunism|kommunistlike]] [[partisan]]ide kätte. [[1945]]. aasta [[28. aprill]]il lasti Mussolini [[Como järv]]e äärses [[Giulino]] külas maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult [[Milano]] rahva ees.
