Vikipeedia

Serbia kuningriik (keskaegne): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
63. rida:
}}
 
'''Serbia kuningriik''' ([[Serbia keel|serbia:]] ''краљевина Србија/kraljevina Srbija'' või ''Српска краљевина/Srpska kraljevina'') valitses [[Serbia keskajal|keskaegset Serbiat]] [[Nemanjićid|Nemanjićite]] juhtimisel aastatel 1217 kuni 13461217–1346. [[Serbia suurvürstkond]] ülendati [[Stefan Nemanjić]]i (Esmakroonitu) "[[Serbia kuninglikud tiitlid|Serbia kuningaks]]" kroonimisega tema venna, piiskop [[Püha Sava|Sava]] poolt pärast kõigi tema isa, [[Stefan Nemanja]] poolt ühendatud territooriumite pärimist. Nemanjat peetakse [[Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] järgi kõige tähelepanuväärsemaks [[serblased|serblaseks]] ajaloos. Kuningriik kuulutati 16. aprillil 1346 [[Serbia tsaaririik|tsaaririigiks]].
 
== Taust ==
72. rida:
{{vaata|Vukanovićid}}
 
Aastal 1083 nimetas ''[[Duklja]] kuningas'' ja ''[[serblaste valitseja]]'' [[Konstantin Bodin]] oma vennapojad [[Vukan|Vukani ja Marko]] vasallideks Raškasse (historiograafiline nimi), mis oli üks neljast tema riigi provintsist. Igas provintsis oli oma aadel ja institutsioonid ja igaüks sai [[Vojislavljevićid|Vojislavljevići]] županiks. [[Bütsants]] käivitas ajavahemikus 1089 kuni 10911089–1091 Dukljas kampaania ja arvatavasti vangistas Bodini. Riigis puhkes kodusõda Bodini sugulaste vahel, mis nõrgendas Dukljat tugevalt. Vukan kasutas võimalust enese maksmapanemiseks ja lõi lahku, võttes tiitli ''Serbia suurvürst''.
 
Raška, Bosnia ja Zahumlje said aastal 1091 kõik sõltumatuks. Seni oli Duklja olnud Serbia riigi keskus, samuti peamine vastupanu Bütsantsile Balkanil. Pärast 1091. aastat muutus kõige võimsamaks Serbia riigiks Raška, [[Vukanovićid]]e võimu all, ja see jäi nii kuni keskaja lõpuni. Raška asendas 12. sajandil Dukljat ka peamise Bütsantsi võimu vastasena. Bodini pärijad sunniti tunnistama Bütsantsi ülemvõimu ja nüüd valitsesid nad vaid väikseid Duklja ja Travunija territooriume. Vukani poja [[Uroš I (Raška)|Uroš I]] valitsusajal tungisid bütsantslased Dukljasse ja plaanisid vallutada ka Raška, kuid diplomaatiliste sidemete kaudu [[Ungari kuningriik|Ungariga]] säilitas Serbia oma sõltumatuse. [[Uroš II (Raška)|Uroš II]] võitles esialgu bütsantslastega, kuid pärast sõja kaotamist andis keisrile vasallivande. [[Desa Urošević|Desa]], Uroš II vend ja esialgu Bütsantsi liitlane, asus Ungari poolele, kuid kukutati aastal 1163, kui keisri poolt pandi troonile kõrvalliinist [[Tihomir Zavidović]], kes võis olla [[Nemanjićid|Nemanjić]].
82. rida:
=== Stefan Esmakroonitu valitsusaeg ===
 
Stefan Nemanja järglane oli tema keskmine poeg Stefan, kui tema esmasündinud poeg Vukan sai valitsemiseks Zeta piirkonna (tänapäeva [[Montenegro]]). Stefan Nemanja noorem poeg Rastko hakkas mungaks ja võttis nime [[Püha Sava|Sava]], pöörates kõik oma jõupingutused usu levitamisele oma rahva seas. Kuna ka [[katoliku kirik]] püüdles oma mõju laienamisele Balkanil, kasutas Stefan neid asjaolusid oma krooni saamiseks paavstilt, saades seeläbi aastal 1217 esimeseks Serbia kuningaks. Bütsantsis suutis Sava tagada [[Serbia õigeusu kirik|Serbia kirik]]ule [[autokefaalia]] (sõltumatuse) ja sai aastal 1219 esimeseks Serbia [[peapiiskop]]iks. Samal aastal avaldas Sava esimese [[põhiseadus]]e [[Serbia]]s —– [[Püha Sava Nomocanon]] ([[Serbia keel|serbia:]] ''Zakonopravilo''). Nomocanon oli kogum [[tsiviilõigus]]est, mis põhines [[rooma õigus]]el, ja [[kanooniline õigus|kanoonilisest õigusest]], mis põhines [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilistel kirikukogudel]]. Selle põhieesmärk oli korraldada noore Serbia kuningriigi ja [[Serbia õigeusu kirik|Serbia kiriku]] toimimine. Seega omandasid serblased nii poliitilise kui ka usulise sõltumatuse.
 
=== Radoslavi, Vladislavi ja Uroš I valitsusaeg ===
 
Järgmise põlvkonna Serbia valitsejad —– [[Stefan Nemanjić]]i pojad [[Radoslav Nemanjić|Radoslav]], [[Vladislav Nemanjić|Vladislav]] ja [[Uroš I Nemanjić|Uroš I]] —– märkisid riigistruktuuri stagnatsiooniperioodi. Kõik kolm kuningat olid rohkem või vähem sõltuvad mõnest naaberriigist —– [[Bütsants]]ist, [[Bulgaaria]]st või Ungarist. Sidemed ungarlastega mängisid otsustavat rolli, kui Uroš I-le järgnes tema poeg [[Dragutin Nemanjić|Dragutin]], kelle naine oli Ungari printsess. Hiljem, kui Dragutin loobus aastal 1282 troonist oma noorema venna [[Milutin Nemanjić|Milutin]]i kasuks, andis Ungari kuningas [[László IV]] talle maid Kirde-[[Bosnia]]s, [[Mačva]] piirkonna ja [[Belgrad]]i linna, kuigi ta suutis vallutada ja liidendada maid Kirde-Serbias. Seega said mõned nendest territooriumitest Serbia riigi osaks esimest korda. Tema uut riiki kutsuti ''Sremi kuningriik''. Sel ajal oli nimi ''Srem'' tuletis kahest territooriumist: ''Ülem-Srem'' (tänapäeval [[Srem]]) ja ''Alam-Srem'' (tänapäeval Mačva). Sremi kuningriik Dragutini võimu all oli tegelikult Alam-Srem, kuid mõned ajalooallikad mainivad, et Dragutin valitses ka Ülem-Sremi ja [[Slavoonia]]t. Pärast Dragutini surma aastal 1316 sai tema poeg [[Vladislav II Nemanjić|Vladislav II]] kuningaks ja valitses aastani 1325.
 
=== Milutini valitsusaeg ===
 
Dragutini noorema venna, kuningas [[Milutin Nemanjić|Milutin]]i valitsusajal muutus Serbia tugevamaks, vaatamata aeg-ajalt kolmel erineval rindel sõdimisele. Kuningas Milutin oli taibukas diplomaat, kes kaldus kasutama tavapäraseid keskaegseid diplomaatilisi ja dünastilisi abielusid. Ta oli abielus viis korda, Ungari, Bulgaaria ja Bütsantsi printsessidega. Ta on kuulus ka kirikute ehitamise poolest, millest mõned on keskaegse Serbia arhitektuuri parimad näited, sealhulgas [[Gračanica klooster]] Kosovos, [[Hilandar]]i kloostri toomkirik [[Áthos]]e mäel ja Püha peaingli kirik Jeruusalemmas. TemaTänu annetustetema tõttuannetustele kuulutati kuningas Milutin pühakuks, vaatamata tema tormilisele elule. Tema järglaseks troonil sai tema poeg Stefan, hiljem tuntud kui Stefan Dečanski.
 
=== Stefan Dečanski valitsusaeg ===
107. rida:
Tsaaririigi põhiseadus, [[Dušani koodeks]] ([[Serbia keel|serbia:]] ''Dušanov zakonik''), anti välja aastal 1349 ja parandati aastal 1354. Koodeks põhines [[Rooma õigus|Rooma]]-[[Bütsantsi õigus]]el. Dušan avas uusi kaubateid ja tugevdas riigi majandust. Serbia õitses, olles üks kõige arenenumaid riike ja kultuure [[Euroopa]]s, kõrge poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mainega.
 
Dušan suri äkitselt detsembris 1355. aasta detsembris 47. aasta vanusena.
 
== Monarhid ==
117. rida:
! Märkused
|--
|<center>[[Pilt:Stefan the First-Crowned, Ljeviška.jpg|80px]] [[Stefan Nemanjić|Stefan]]<br><small>''Esmakroonitu''</small> || 1217-12281217–1228 || <small>
* Stefan Nemanja teine poeg. Päris tiitli ''suurvürst'' aastal 1196, kui tema isa mungaks hakkas. Tema valitsusaeg algas võitlusega oma venna Vukan II vastu, kes saatid Stefani Bulgaariasse maapakku.
* [[Kalojan]] andis talle [[polovetsid]]e armee vastutasuks Ida-Serbia territooriumite eest. Kriis lõppes, kui Sava saavutas vendade vahele rahu ja Stefani võim kinnistus.
141. rida:
* Tema vanem poeg Dragutin pidi järgnema talle troonil, kuid Uroš eelistas järglasena nooremat poega Milutinit. Ta tõugati Dragutini poolt troonilt aastal 1276.</small>
|--
|<center>[[Pilt:StefanDragutin.jpg|80px]] [[Dragutin Nemanjić]] || 1276-12821276–1282 ||
<small>
* Uroš I Nemanjići poeg. Ta tõukas Ungari kuningakoja abiga (abielu kaudu [[Katalina Arpad|Katalinaga]]) pärast [[Gacko lahing]]ut oma isa troonilt.
159. rida:
</small>
|--
|<center>[[Pilt:Serbian Emperor Stefan Dušan, cropped.jpg|80px]] [[Dušan Nemanjić]]<br><small>''Võimas''</small> || 1331-13551331–1355 ||
<small>
* Uroš III poeg. Ta oli väga osav väejuht ning võitis Bosniat ja Bulgaariat 20-aastasena. Kuna tema isa ei olnud võimeline vallutama, eemaldas Dušan ta troonilt.
* Dušan kahekordistas riigi suurust, võttes Bütsantsi maid kuni [[Peloponnesos]]eni. Ta krooniti aastal 1346 ''tsaariks''. Serbia tsaaririik õitses, olles üks kõige arenenumaid riike ja kultuure Euroopas.
* Ta kehtestas aastal 1349 põhiseaduse -– [[Dušani koodeks]]i.</small>
|}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Serbia_kuningriik_(keskaegne)"