Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 18 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
| bgcolor="#ffeedd" colspan=2 | Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise}}</ref><br>
|}
'''A-vitamiin''' on [[retinool]]itaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete [[biomikromolekul]]ide rühm ja asendamatu [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]]. A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks, [[luu]] kasvuks ja [[nägemine|nägemisteravuse]] hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina.<ref>[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref> A-vitamiin on mikrokogustes igapäevaselt vajalik osa [[organism]]ide mitmete normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimiseks. A-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid.
 
==Keemiline struktuur ja omadused==
*[[porgand]], toores (0,84 mg);
*[[maguskartul]] ehk bataat (0,71 mg);
*[[kõrvits]], keedetud (0,25 mg);.
 
===Hepaatiline===
==Biofunktsioonid==
===Reproduktsioon===
A-vitamiinil ja selle vormidel on steroidhormoonilaadne biotoime. A-vitamiinist (geneeriline nimetus) sõltuvad inimorganismis ka sigivus (reproduktsioonivõime): [[spermatogenees]], [[ovogenees]], samuti mõjutab A-vitamiin [[platsenta]] ja embrüonaalset arengut.<ref>[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], '' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref>
 
==Vaegus==
== A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus inimestel ==
A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus ehk [[avitaminoos]] mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. [[Arengumaad]]es jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi [[Lõuna-Aasia]]s ja [[Aafrika]]s. [[Maailma TervishoiuorganisatsioonTerviseorganisatsioon]] WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.
 
Avitaminoos võib esineda nii esmase kui ka teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi [[köögivili|köögivilju]], [[puuvili|puuvilju]] ja [[maks]]a. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb [[lipiidid]]e kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada [[sapp|sapi]] tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja [[oksüdant]]ide liigne tarbimine, näiteks [[suitsetamine]].
 
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. [[Tsink|Tsingi]]vaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja [[metabolism]]i, sest A-vitamiini transportivate [[proteiin]]ide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti [[retinool]]i [[oksüdeerumine|oksüdeerimiseks]] [[retinaal]]iks. [[Alatoitlus]]ega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud [[topeltpime katse]] [[Burkina Faso]]s näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust [[malaaria]]sse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.
Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis loote embrüonaalse arengu ja postnataalse arengu ajal arenenud(arenemas) biomolekulaarsed (sh [[hormoonid]], [[vitamiinid]] jt esmased metaboliidid) kahjustused võivad hilisemas elus haiguslike seisundite esile kerkimist soodustada.
 
=== A-vitamiinivaegusevitamiini vaeguse klassifikatsioon ===
A-vitamiini vitamiinivaegusedvaegused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel ''Toitumisvaeguse muude liikidena'' jaotises '''E.50''' ning erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.
 
'''A-vitamiinivaegusevitamiini vaeguse rahvusvaheline klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena'''
{| class="wikitable sortable"
!Alamjaotised
|-
| [[E50.0]]
| A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus sidekesta kseroosiga
|-
| [[E50.1]]
| A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus Bitot' laikude ja sidekesta kseroosiga
|-
| [[E50.2]]
| A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus sarvkesta kseroosiga
|-
| [[E50.3]]
| A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus sarvkesta haavandi ja kseroosiga
|-
| [[E50.4]]
| A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus keratomalaatsiaga
|-
| [[E50.5]]
| A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus videvinägevuse-päevipimedusega
|-
| [[E50.6]]
| A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus sarvkesta kseroftalmiliste armidega
|-
| [[E50.7]]
| A-vitamiinivaegusevitamiini vaeguse muud silmailmingud
|-
| [[E50.8]]
| A-vitamiinivaegusevitamiini vaeguse muud ilmingud
|-
| [[E50.9]]
| Täpsustamata A-vitamiinivaegusvitamiini vaegus
|}
 
A-vitamiini avastuslugu algas aastal [[1906]], kui [[Frederick Gowland Hopkins]]i katsed rottidega näitasid, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad katseloomad kasvuks, arenguks, paljunemiseks ning tervena püsimiseks veel mingeid tundmatuid toitaineid.
 
*[[1913]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer Verner McCollum]] ja [[Marguerite Davis]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Benedict Mendel]] ja [[Thomas Burr Osborne]] "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas" ([[Yale'i ülikool]]i lõpetanud).<ref>Richard D. Semba, [http://books.google.ee/books?id=ZvGy-_1J09cC&pg=PA34&dq=Francois+Magendie&hl=et&sa=X&ei=WPYMUvCGM8TOtAbYkoGoDg&redir_esc=y#v=onepage&q=Francois%20Magendie&f=false "The Vitamin A Story: Lifting the Shadow of Death" Google``i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)], World Review of Nutrition and Dietetics, toimetaja B. Koletzko, köide 104, lk 78, 2012, ISBN 978-3-318-02188-2</ref>
Äsja oli avastatud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A" (1918). Aastal [[1920]] nimetati aine [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul A-vitamiiniks.
*A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks ([[1932]]) loetakse [[Paul Karrer]]i.
*[[1935]] eraldas Wald pleegitatud [[võrkkest]]adest A-vitamiini [[vitameer]]i [[retinaal]]i.<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 17 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) <small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[1937]]. aastal eraldasid ja kristalliseerisid selle aine [[Harry Holmes]] ja [[Ruth Corbet]]. A-vitamiini sünteesimeetodid koostasid [[Taani]] keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]] [[1946]]. aastal ning [[Otto Isler]] koos kolleegidega [[1947]]. aastal.<ref>name=Semba>{{cite journal|last=Semba|first=Richard|title=On the 'Discovery' of Vitamin A.|journal=Annals of Nutrition and Metabolism|year=2012|volume=61|issue=3|pages=192–198|doi=10.1159/000343124}}</ref>
 
==Vaata ka==
==Välislingid==
* [http://www.vitaminA.org vitaminA.org]
* [[M. Zilmer]] , [[E. Karelson]] , [[T. Vihalemm]], [[A. Rehema]], [[K. Zilmer]] .'' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], lk 142-144142–144, Kuidas vitamiine klassifitseeritakse?
 
[[Kategooria:Vitamiinid]]