Preisimaa vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Kõik see muutus 20. juulil 1932 Preisi riigipöördega (''Preußenschlag''), kui [[Saksamaa kantsler]] [[Franz von Papen]] kõrvaldas ametist demokraatliku, [[Otto Braun]]i juhitud Preisimaa Vaba Riigi valitsuse ettekäändel, et see oli kaotanud kontrolli avaliku korra üle. Selle tingis tulevahetus [[Sturmabteilung|SA]] demonstrantide ja kommunistide vahel [[Altona]]s ([[Altona verine pühapäev]]; Altona oli sel ajal Preisimaa osa). Pärast seda erakorralist dekreeti nimetas Papen ennast Preisimaa Riigikomissariks ja võttis valitsuse üle kontrolli. See tegi [[Adolf Hitler]]ile kergeks saavutada järgmisel aastal Preisimaa üle kontroll.

 

 

=== Natsivõimu loomine Preisimaal ===

[[Natsionaalsotsialism|Natsionaalsotsialistliku]] võimu lõpuga aastal 1945 tuli Saksamaa jagamine [[Saksamaa 1945–1949|okupatsioonitsoonideks]] ja kogu kontrolli üleandmine idapool [[Oder-Neisse liin]]i teistele riikidele. Nagu ka pärast Esimest maailmasõda, peaaegu kogu see territoorium oli olnud Preisi territoorium (väike osake maad sellest piirist idas oli kuulunud [[Saksimaa]]le). Enamus maast läks [[Poola]]le ja põhjapoolne kolmandik Ida-Preisimaast, sealhulgas [[Kaliningrad|Königsberg]], nüüd [[Kaliningrad]], annekteeriti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Kaotused hõlmasid ligikaudu \frac{2}{5} Preisi territooriumist ja ligikaudu veerandi Saksamaa territooriumist 1938. aasta eelsetes piirides. Arvatavalt 10 miljonit sakslast [[Sakslaste deporteerimine (1944–1950)|põgenes või sunniti lahkuma]] nendelt territooriumidelt osana sakslaste väljarändest Ida-Euroopast.

 

 

== Valitsus ==

=== Sõjajärgne tükeldamine ===

 

 

; Loovutati Nõukogude Liidule : [[Ida-Preisimaa]] põhjapoolne kolmandik. Nüüd Venemaa eksklaav [[Kaliningradi oblast]] Leedu ja Poola vahel.

* [[Württemberg-Hohenzollern]], [[Hohenzollerni provints]]ist (Prantsuse haldusalas). Osariik ühendati lõpuks [[Lõuna-Baden|Baden]]i ja [[Württemberg-Baden]]iga, et moodustada [[Baden-Württemberg]].

 

 

== Vaata ka ==