Brüssel: erinevus redaktsioonide vahel

[[13. august|13.]]–[[15. august]]il [[1695]] purustas Prantsusmaa [[suurtükivägi]] [[Üheksa-aastane sõda|Üheksa-aastase sõja]] käigus Brüsseli. Linnal puudus sel ajal sõjaline tähtsus ja Prantsusmaa Brüsseli hävitamisest ka midagi ei saanud. Sõjaväelasi linnas peaaegu polnud. Puhkes palju [[tulekahju]]sid, milles kokku hävis 4000–5000 maja, kolmandik linna, sealhulgas [[Grand Palace]]. Pommitamise käigus hävis arvutult kultuuriväärtusi. See oli Lääne-Euroopa ajaloo esimene juhtum, kus tsiviilelanikkonna vastu niisugust jõudu rakendati ja selline [[vandalism]] alandas Prantsusmaa kuninga [[Louis XIV]] [[reputatsioon|mainet]].

 

 

Alates [[1960. aastad|1960. aastate]] algusest lammutati Brüsselis palju vanu ning sageli suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega hooneid, et ruumi teha uutele. Sealjuures ei pööratud erilist tähelepanu uute hoonete välimusele ega sellele, et nood ümbrusega kokku sobiksid. Sellist [[anarhia|anarhilist]] linnaplaneerimise stiili nimetatakse [[brüsseliseerimine|brüsseliseerimiseks]].