Redaktsioon: 10. märts 2014, kell 21:50 redigeeri Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust P Tühistati kasutaja 213.168.10.89 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. detsember 2015, kell 04:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Kristlik ajaarvamine''' ehk '''meie ajaarvamine''' on [[ajaarvamine]], mille esimene [[aasta]] on aasta [[1]] ehk 1 [[pKr]] ("pärast Kristust"). Aastale 1 järgnevad aastad [[2]] ehk 2 pKr, [[3]] ehk 3 pKr jne. Aastale 1 eelnevad aastad [[1 eKr]] ("[[eKr\|enne Kristust]]"), [[2 eKr]], [[3 eKr]] ja nii tagasi. Ei ole [[0. aasta]]t, vaid aastale 1 eKr järgneb kohe aasta 1 pKr. Et teada saada, kui palju aastaid möödus mingist aastast enne Kristust aastani pärast Kristust, tuleb aastaarvud liita ning seejärel lahutada üks aasta (see kehtib, kui kuupäev on sama). ==Ajalugu== [[Kristlus]]e algaastatel tähistati aastaid [[konsul (Vana-Rooma)\|konsul]]ite järgi, [[Vana-Rooma keiser\|keisrite]] [[valitsemisaasta]]te järgi või alates [[maailma loomise daatum]]ist. Kui [[Justinianus I]] [[541]] konsuliameti tühistas, hakkas ta varsti ühtlasi nõudma [[Bütsantsi keiser\|keisri]] ajaarvamist valitsemisaastate järgi. Ka [[paavst]]id järgisid seda ajaarvamist. [[4. sajand\|4.]]–[[5. sajand]]i [[Aleksandria]] kristlased kasutasid [[märtrite ajaarvamine\|märtrite ajaarvamist]], mis lähtus keiser [[Diocletianus]]e valitsemisaastatest. Aleksandria munk [[Annianos]] võttis umbes 400 kasutusele [[inkarnatsiooni ajaarvamine\|inkarnatsiooni ajaarvamise]], mis lähtus [[Maarja kuulutus]]e kuupäevast [[25. märts]] [[9]] pKr [[Juliuse kalender\|Juliuse kalendri]] järgi. See ajaarvamine oli idakristluses kasutusel Bütsantsi algussajanditel ning praegugi seoses [[~~Etioopa~~Etioopia kalender\|~~Etioopa~~Etioopia kalendriga]] [[Etioopia]]s ~~ning~~ja [[Eritrea]] kristlaste seas. On olnud kasutusel ka ajaarvamine [[Kristuse ristilöömine\|Kristuse ristilöömisest]], mille nii [[Hippolytus]] kui ka [[Tertullianus]] paigutasid kaksikute konsuliaastasse ([[29]] pKr). Süüria kristlased kasutasid [[Seleukiidide ajaarvamine\|Seleukiidide ajaarvamist]]. Kristliku ajaarvamise alguspunkti võttis esimesena kasutusele [[Scythia Minor]]ist pärit [[munk]] [[Dionysius Exiguus]] [[Rooma riik\|Rooma]]s aastal [[525]]. Sellele järgnenud aastate juures kasutas ta sõnu ''anno Domini'' ('Issanda aastal'; lühend AD). Uus ajaarvamine tekkis tal seoses [[ülestõusmispüha kuupäev]]ade arvutamisega. [[Dionysius Exiguuse ülestõusmispühade tabel\|Oma ülestõusmispühade tabel]]is [[märtrite ajaarvamine\|märtrite ajaarvamise]] aasta 284 aastaga AD 532. Kaaskirjas võrdsustab ta aasta AD 525 [[Probus Noorem]]a konsuliaastaga. Dionysius Exiguus ei seosta oma selgitustes oma ajaarvamist muude ajaarvamissüsteemidega ega põhjenda oma ajaarvamise alguspunkti valikut. Ta võis pidada [[Kristuse sündimine\|Kristuse sündimise]] või [[inkarnatsioon]]i (lihaks saamise) aastaks aastat 2 eKr, 1 eKr või 1 pKr. Segadust tekitavad järgmised asjaolud. Inkarnatsiooni all mõistetakse tänapäeval Kristuse [[eostumine\|eostumist]], kuid mõned autorid, näiteks [[Beda]] on seda samastanud Kristuse sündimisega. Konsuliaasta algas [[1. jaanuar]]il, märtrite ajaarvamise aasta aga [[29. august]]il. Konsulite nimekirjades oli vigu ning ka keisrite valitsemisaastate arvestuses esines vigu. 16. rida: Esimene [[kroonik]], kes võttis ajaarvamise aluseks Dionysius Exiguuse süsteemi, oli [[Victor Tununast]] 6. sajandil. Ka anglosakside kirikuloo kirjutaja [[Beda]] ([[8. sajand]]) kasutas seda süsteemi. Oma ajaloos võttis ta aastale 1 eelnenud aastate kohta kasutusele fraasi ''ante incarnationis dominicae tempus'' ('enne Issanda [[inkarnatsioon]]i aega'). Seejuures jättis ta ajaloolisest ajaarvamisest välja [[0. aasta]], kuigi ta kasutas nulli ülestõusmispüha daatumi arvutamisel. Sellegipoolest olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite [[valitsemisaasta]]d, mida kasutasid ka [[paavst]]id. Uus ajaarvamine sai Lääne-Euroopas üldkasutatavaks järk-järgult [[11. sajand\|11.]]–[[14. sajand]]il. Selle levikule pani aluse [[Alcuin]], kelle soovitusel võttis selle kasutusele [[Karl Suur]]. 29. rida: ==Nimetus== Nimetus "kristlik ajaarvamine" on tinglik, sest [[kristlus\|kristlased]] ei ole seda alati ja kõikjal kasutanud (praegugi on Etioopias ~~ning~~ja [[Eritrea]] kristlastel teistsugune ajaarvamine) ning ta on laialt levinud ka mittekristlaste seas. Nimetust "meie ajaarvamine" kasutatakse siis, kui tahetakse vältida selle otsest seostamist kristlusega või Kristuse sündimisega. ==Vahekord Kristuse sündimise tegeliku ajaga== 35. rida: Kristuse sündimise täpne aeg ei ole teada, kuid enamiku uurijate arvates leidis see aset mõni aasta enne aastat [[1]]. [[Matteuse evangeelium]]i ([[Matteuse evangeelium 2\|2]]:1) järgi sündis [[Jeesus]] "kuningas [[Heroodes]]e ajal". Pärimust, et Jeesus sündis Heroodese ajal, peetakse kirjapandud [[evangeelium]]idest vanemaks. Matteuse evangeeliumi 2. peatükk ütleb: "Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal [[Petlemm]]a linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid [[hommikumaa targad\|tähetargad]] Jeruusalemma ja küsisid: "Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime [[Petlemma täht\|tema täht]]e tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama." Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga. Ja ta kutsus kokku kõik rahva [[ülempreester\|ülempreestrid]] ja [[kirjatundja]]d ning päris nende käest, kus [[Messias]] pidi sündima. Need ütlesid talle: "Petlemmas Juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohveti käe läbi: Ja sina, Petlemm Juudamaal, ei ole Juuda vürstkondadest hoopiski kõige pisem, sest sinust lähtub Valitseja, kes hoiab mu [[Iisraeli rahvas]]t kui karjane." Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde

Kristlik ajaarvamine: erinevus redaktsioonide vahel