Lev Trotski: erinevus redaktsioonide vahel

[[1890. aastad|1890. aastate]] lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka [[VSDTP|Venemaa SotsiaaldemokraatlikusseSotsiaaldemokraatlikku Tööpartei]]sse. Ta taasasutas ka [[Lõuna-Vene Töölisühing]]u ning püüdis korraldada tööliste ja talupoegade ideoloogilist valgustamist. Järgnesid vahistamised ning Trotski istus mitu korda vangis ja oli asumisel. [[1902]]. aastal põgenes ta asumiselt Siberist, kuhu jättis maha esimese naise [[Aleksandra Sokolovskaja]], koos kahe tütrega. Venemaalt põgenedes kasutas Bronstein võltsdokumentides esmakordselt varjunime Nikolai ''Trotski'', kasutades selleks Odessa vangivalvuri nime.

Välismaale jõudes liitus Trotski poliitilise tegevusega [[Suurbritannia]]s, [[London]]is, kus osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega ajalehe [[Iskra]] toimetuses, kus tegutsesid ka [[Georgi Plehhanov]], [[Veera Zassulitš]], [[Juli Martov]], [[Vladimir Lenin]]. Venemaa sotsiaaldemokraatliku partei sisemises fraktsioonidevahelises võitluses toetas ta algselt menševikke (Plehhanovit), olles vastu Lenini ja bolševike poolt pakutavale "demokraatlikule tsentralismile", mille eesmärk, oli parteiliikmete iseseisvuse vähendamine ja parti juhtorgani poolt määratud suundade vastuvaidlematut järgimist. [[1903]]. aastal lõhenes [[VSDTP]] kaheks tiivaks: [[Lenin]]i juhitud äärmuslikeks [[bolševik]]eks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks [[menševik]]eks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka menševike mõtted eriti atraktiivsed olevat. Nii eraldus ta sisuliselt mõlemast vaenutsevast parteirühmitusest ning püüdis hiljem korduvalt nende lepitaja olla.

Trotski määrati <small>(12.)</small> [[25. oktoober|25. oktoobril]] 1917. [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] juurde asutatud [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhiks, mille ülesandeks oli nõukogude võimu kaitsmine, kuid muutus vastavalt bolševike partei kavade kohaselt hoopis salajaseks [[oktoobrirevolutsioon|bolševike võimuhaaramise]] staabiks. Lenin varjas ennast sel ajal Petrogradis [[konspiratiivkorter]]is. Võimuhaaramise käiku 6.-7. novembril (<small>[[vkj]] 24. -25. oktoobril</small>), oma sünnipäeval, juhtis Trotski.

Trotski juhatas [[Nõukogude Venemaa]] delegatsiooni [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimisel. Tema poliitika oli äärmiselt originaalne: ta esitas oma kuulsa fraasi: {{Tsitaat|Ei sõda ega rahu!||}}ning püüdis [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] ja [[Austria-Ungari|AustiaAustria-Ungari keisririigi]] delegatsiooni esindajaid segadusse ajada ningja aega võita. [[11. veebruar]]il teatasid [[Saksa keisririik|Saksa Keisririigi]] väed vaherahu lõpetamisest ja [[18. veebruar]]il [[1918]] alustasid uuesti sõjategevust, mille käigus vallutasid [[Baltikum]]i, [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]. Võimu säilitamiseks pidid bolševikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte võimu bolševike valitsuse käest anda. Pärast venitamistaktika läbikukkumist ning suurte maaalade kaotust saksa nõrkadele vägedele, sõlmiti [[3. märts]]il [[1918]] Bresti rahu, mis andis bolševikele Saksamaa poolt ''de facto'' tunnustuse.

[[1929]]. aasta veebruaris saadeti Trotski maalt välja [[Türgi]]sse, [[İstanbul]]i lähedale [[Büyükada saar]]ele. [[1933]]. aastal asus ta elama [[Prantsusmaa]]le, kuid oli [[1935]]. aastal sunnitud sealt lahkuma ja läks [[Norra]]sse. [[1936]]. aastal asus ta elama [[Mehhiko]]sse.

Eksiilis jätkas Trotski oma vaadete esitamist kirjasõnas ning tema ümber kogunes suhteliselt palju toetajaid, [[trotskism]] levis populaarse vasakpoolse liikumisena paljudes riikides (on säilitanud oma toetuse mõningates akadeemilis-teoreetilistes ringkondades tänini, ent paraku on lõhestunud suureks hulgaks erinevateks grupeeringuteks). Trotski kavandas ka IV Internatsionaali kokkukutsumist väljaspool NSV Liitu kommunistidest. Trotski jätkuv populaarsus ning Trotski poolt pidevalt avaldatavad materjalid, milles ta kajastas ajakirjanduses Stalini poolt Euroopa vallutamise plaane, kasutades ära Saksamaa ja Hitleri poolt algatatud [[Teine maailmasõda|TeiseTeist maailmasõda]], oliolid ilmselt pinnuks silmas ka Stalinile.

1940. aasta mais püüti Trotskit tappa teda tulistades, kuid [[atentaat]] ebaõnnestus.