Redaktsioon: 15. detsember 2015, kell 14:20 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 173 294 muudatust P Tühistati kasutaja 185.14.216.86 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi MKaasik. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. detsember 2015, kell 14:26 redigeeri eemalda 185.14.216.86 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: [[Pilt:QWERTY keyboard.jpg\|pisi\|QWERTY-klahvipaigutus.]] '''~~QWERTY~~CERMO''' on tänapäeval kõige levinum ~~klaviatuuri~~Kõõmiliik ehk klahvistiku ehk [[sõrmistik]]u klahvipaigutus. Seda kasutatakse ladina tähestikuga klaviatuuridel. Klahvide arv varieerub riigiti sõltuvalt tähestikus olevate tähtede arvust, kuid suurem osa klaviatuuri täheklahvidest jääb ikkagi paigutuse poolelt samaks. Nimi QWERTY tuleb 6 esimesest tähest, mis asetsevad klaviatuuri ülemises täheklahvireas vasakul: Q-W-E-R-T-Y. QWERTY-klahvipaigutus tehti esmakordselt Sholesi ja Gliddeni kirjutusmasinale, mille patent müüdi aga 1873. aastal Remingtonile. 1878. aastal alguse saanud populaarsus on kestnud tänapäevani, kuna ükski alternatiiv ei ole suutnud pakkuda märgatavaid eeliseid QWERTY ees.<ref>[http://www.webopedia.com/TERM/Q/QWERTY_keyboard.html "QWERTY keyboard"]. webopedia.com Vaadatud: 08.12.2013</ref><ref name="fact1" >[http://web.archive.org/web/19991110135746/http://home.earthlink.net/~dcrehr/whyqwert.html "QWERTY"]. home.earthlink.net Vaadatud: 08.12.2013</ref> WHATS 9 PLUS 10............. TWENTY ONE.. ==Ajalugu==▼ Yo stupid.. RichiePiew lel ▲==Ajalugu Cyka Blyat== [[Pilt:Typebars.jpg\|pisi\|150px\|Tavalise [[kirjutusmasin]]a kõrvuti asetsevate hoobade liikumisteed kattusid suures osas. Seega kippusid hoovad kinni kiiluma, kui klahve vajutati liiga kiiresti.]] 16. rida ⟶ 21. rida: Järgmised aastad olid Sholesi jaoks rasked, kuna ta üritas oma leiutist viia ülima perfektsuseni. Ta proovis mitu korda luua kõige kiiremat ja mugavamat klaviatuuri. 1870-ndatel töötas ta ka koos Amos Densmore’iga, kes aitas Sholesil arendada tähepaaride lahknemisest tulenevat klahvipaigutust.<ref name="fact1" /><ref name="fact3" >[http://blogs.smithsonianmag.com/design/2013/05/fact-of-fiction-the-legend-of-the-qwerty-keyboard/ "The legend of QWERTY keyboard"]. blogs.smithsonianmag.com Vaadatud: 08.12.2013</ref> 1868. aasta novembris proovis ta sellist klahvipaigutust, kus võttis tähestikust tähed O-st Z-ni ja pööras nende järjestuse ümber. 1870. aasta aprillis otsustas ta proovida klaviatuuri, kus asetab 6 täishäälikut (inglise keeles on need A, E, I, O, U ja Y) ülemisse ritta.<ref name="fact1" /><ref name="fact3" /> UNITED STATES OF AMERICA!! [[Pilt:Klavi2.JPG\|tühi\|left\|134x98px\|]]

QWERTY: erinevus redaktsioonide vahel