B-lümfotsüüdid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Original antigenic sin et.png|raam|paremal|Immuunsüsteemi rakud, mis valmistavad ründavatele patogeenidele ([[viirus]]tele) antikehi. Need moodustavad mälurakke, mis jätavad sama patogeeni meelde, et tulevikus, kui sama patogeen uuesti organismi satub, hakataks kiiremini antikehi tootma.]]
 
'''B-lümfotsüüdid''' ehk '''B-rakud''' ehk '''B-lümfilibled''' ([[ladina keel|ladina]] ''lymphocytus B'') on [[leukotsüüt]]ide hulka kuuluvad [[humoraalne immuunsus|humoraalse immuunsuse]] ([[omandatud immuunsus]]) kaitserakud. Valmis B-lümfilible võib kogu eluaja mitteaktiivne olla.
 
B-lümfotsüütide morfoloogia, küpsemine, funktsioonid ning toime võivad erinevates organismides erineda nii liikide kui ka indiviidide lõikes.
 
==Inimesel==
Inimestel valmivad B-rakkude eelastmed immunoloogiliselt [[luuüdi]]s, looteeas ka [[maks]]as.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 100:2004.</ref>. B-rakud paljunevad [[lümfikude|lümfikoes]] ja koolitatakse [[tüümus]]es.
 
===Funktsioonid===
B- lümfotsüütide peamised funktsioonid on aktiveerida antigeeni toimel [[antikeha|antikehi]] tootmaks [[plasmarakk]]e [[organism]]i sattunud [[võõrkeha]]de vastu. B- lümfotsüüdid muudetakse aktiivseks pärast seda kui antigeen seotakse B-raku pinnal immuunglobuliiniga ja talle toimivad [[T-abistajarakud]].
 
Üks valminud plasmarakk valmistab ainult üht liiki antikehi. B-rakud arenevad normaalselt toimiva immuunsuse ja [[immuunsüsteem]]i korral, pärast antigeeniga kokkupuutumist [[mälurakk]]udeks.
25. rida:
Välja arenemata B-rakud toodetakse enamikul imetajatel luuüdis. Eranditeks on [[küülik]]ud, kelle B-rakud arenevad pimesooles (''appendix-sacculus rotondus''). Pärast B-rakkude jõudmist kindlasse staadiumi, liiguvad need ebaküpsed B-rakud sekundaarsesse [[lümfikude|lümfikoesse]] (näiteks [[põrn]], [[lümfisõlme]]d, [[Peyeri naastud]] jne ). Sekundaarses lümfikoes olevaid B-rakke kutsutakse transitsionaalseteks e ülemineku staadiumis olevateks B-rakkudeks ja mõned nendest rakkudest diferentseeruvad edasi ja moodustavad lõplikult arenenud B-lümfotsüüdid.<ref name="pmid14962193">{{cite journal |doi= 10.1111/j.0105-2896.2004.0108.x |title= Alternative routes to maturity: Branch points and pathways for generating follicular and marginal zone B cells |year= 2004 |last1= Allman |first1= David |last2= Srivastava |first2= Bhaskar |last3= Lindsley |first3= R. Coleman |journal= Immunological Reviews |volume= 197 |pages= 147–60 |pmid= 14962193}}</ref>
 
B-rakkude areng toimub läbi mitme etapi. Iga etapp esindab muutust antikeha [[lookus]]te [[genoom]]is. Antikeha koosneb kahest identsest kergest ahelast (L) ja kahest identsest raskest ahelast (H) ja neid määravad geenid asuvad varieeruvas piirkonnas (V) ja konstantses piirkonnas (C). Raske ahela V-regioonis on kolm segmenti: V, D ja J, mis rekombineeruvad juhuslikult, mille tulemusena on igal B-rakul unikaalne antikeha domeen. Seda protsessi nimetatakse [[VDJ rekombinatsiooniks]]. Sarnased muutused toimuvad ka kerge ahela V-regioonis, aga seal on seotud ainult kaks segmenti: V ja J.
 
Kui B-rakk ebaõnnestub oma küpsemisprotsessi mingil etapil, siis see sureb läbi [[apoptoos]]i. Sel juhul kutsutakse seda [[klonaalseks deletsioon]]iks.<ref>Parham, P. (2005). ''The Immune System,'' Garland Science Publishing, New York, NY.{{page needed|date=August 2012}}</ref> B-rakke toodetakse järjepidevalt luuüdis. Kui raku pinnal olev B-raku retseptor tunneb ära mõne antigeeni organismis, siis B-rakk aktiveerub. Aktiveerudes hakkab ta eritama antikehamolekule, mis enne olid B-raku [[plasmamembraan]]is. Pärast aktivatsiooni hakkab rakk jagunema ja tekivad B-mälurakud, mis tunnevad ära samasugused antigeenid. See on osa [[adaptiivne immuunsüsteem|adaptiivsest immuunsüsteemist]], mis annab kiirema, parema ja võimsama immuunvastuse tulevikus, selle sama antigeeni rünnaku korral. Sellega on seletatav ka, miks me mõnda haigust elu jooksul ainult ühe korra põdema peame (näiteks [[tuulerõuged]]).
 
[[Pilt:Blausen 0624 Lymphocyte B cell eesti.png|240x240px|pisi|paremal|3D pilt B-lümfotsüüdist]]
41. rida:
==Funktsioonid==
 
Inimkeha toodab iga päev miljoneid erinevat tüüpi B-rakke, mis ringlevad [[veri|vere]]- ja [[lümfisüsteem]]is ningja mis sooritavad immuunvaatlust. Nad ei tooda antikehi enne aktiveerumist, mis toimub juhul, kui B-rakk on "märganud" organismis olevat võõrkeha. Igal B-rakul on oma unikaalne retseptorproteiin (B-raku retseptor – BCR), mis seondub ühe kindla antigeeniga. BCR on membraaniseoseline [[antikehad|immunoglobiin]] ning ka molekul, mis eristab B-rakke teistest lümfotsüüdi tüüpidest. See on ka peamine [[proteiin]], mis tagab B-raku aktivatsiooni. Hetkel, mil B-rakk leiab oma samatüvelise antigeeni ja saab täiendavaid signaale abistajarakkudelt (T<sub>h</sub>-rakkudelt), saab ta edasi diferentseeruda, kas plasmarakkudeks, mis eritavad antikehi, või mälurakkudeks, mille funktsioon on järgmisel korral ära tunda need samad antigeenid, kui need organismi satuvad. Tänu mälurakkudele tekib immuunvastus kiiremini ja efektiivsemalt.
 
===Klonaalsus===
52. rida:
 
* • [[Plasmarakk|Plasmarakud]] (tuntud ka kui B-plasmarakud, [[plasmotsüüt|plasmotsüüdid]]) on suured B-rakud, mis on paljastatud antigeenile ja mis toodavad ja eritavad suurel hulgal antikehi selle antigeeni vastu. Need aitavad kaasa [[mikroob]]ide hävimisele sellega, et antikehad seonduvad antigeenide külge, mis muudavad need mikroobid märklaudadeks [[fagotsüüt]]idele. Selle tulemusena mikroobid hävitatakse. Plasmarakke kutsutakse ka vahel antikeha vabrikuteks. Nende rakkude elektronmikrograaf näitab palju [[endoplasmaatiline retiikulum|karedapinnalisi endoplasmaatilisi retiikulume]], mis vastutavad antikehade sünteesi eest raku [[tsütoplasma]]s. Plasmarakud on lühikese elueaga rakud, mis läbivad apoptoosi, kui antigeenid, mis vallandasid immuunvastuse, on elimineeritud.
* • [[mälurakk|Mälurakud]] on tekkinud aktiveeritud B-rakkudest, mis on antigeenispetiifilised nendele antigeenidele, mis vallandasid primaarse immuunvastuse. Need rakud on võimelised elama kaua ning suudavad kiirelt tegutseda, kui organismi satub samasugune antigeen, millele nad spetsiifilised on.
* • [[B-1-rakk|B-1 rakud]] toodavad [[Immunoglobuliin M|IgM-i]] klassi antikehi suuremates kogustes kui [[Immunoglobuliin G|IgG]] klassi antikehi ning nende retseptorid näitavad polüspetsiifilisust, mis tähendab, et neil on nõrk vastastikune tõmme paljude erinevate antigeenide osas. Polüspetsiifilistel antigeenidel on sageli eelistus teiste antigeenide, enda antigeenide ja tavaliste bakteriaalsete polüsahhariidide vastu. B-1-rakke on lümfisõlmedes ja põrnas vähesel määral,neid leidub valdavalt rinnakelme ja kõhukelme õõnsustes.<ref>{{cite journal |doi=10.1016/j.it.2006.07.005 |title=New perspectives in B-1 B cell development and function |year=2006 |last1=Montecino-Rodriguez |first1=Encarnacion |last2=Dorshkind |first2=Kenneth |journal=[[Trends in Immunology]] |volume=27 |issue=9 |pages=428–33 |pmid=16861037}}</ref><ref>{{cite journal |doi=10.1016/j.coi.2007.02.012 |title=Unraveling B-1 progenitors |year=2007 |last1=Tung |first1=James W |last2=Herzenberg |first2=Leonore A |journal=[[Current Opinion in Immunology]] |volume=19 |issue=2 |pages=150–5 |pmid=17303402}}</ref>
* • B-2-rakud
61. rida:
==Antigeenide äratundmine B-lümfotsüütide abiga==
 
B-rakkude ja T-rakkude suur vahe seisneb ka antigeenide äratundmise erinevuses. B-rakud tunnevad antigeeni ära oma natiivses ehk tavalises olekus. Nad tunnevad ära vabu antigeene veres või lümfides, kasutades BCR või membraaniseoselisi immunoglobuliine. Samas tunnevad T-rakud antigeenid ära töödeldud vormis, kui nad on peptiidifragmendid. [[antigeeni esitlev rakk|Antigeeni esitleva raku]] MHC molekuli abiga esitletakse antigeen T-raku retseptorile.
 
==B-lümfotsüütide aktivatsioon==
71. rida:
==B-lümfotsüüdid ja ajalugu==
 
Teadusajakirja Nature Immunology 2006. aasta oktoobri väljaandes oli välja toodud, et mõnede selgroogsete (näiteks [[kala]]de ja [[kahepaiksed|kahepaiksete]]) B-rakud on võimelised fagotsütoosiks, mida seostatakse tavaliselt rakulise immuunsusega. Autorid postuleerivad, et need fagotsüütilised B-rakud esindavad kunagist koostööd [[makrofaag]]ide ja lümfotsüütide vahel. B-rakud võivad olla arenenud makrofaagi-taolistest rakkudest ajal, mil arenes välja adaptiivne immuunsüsteem.<ref>{{cite journal |doi=10.1038/ni1389 |title=B lymphocytes from early vertebrates have potent phagocytic and microbicidal abilities |year=2006 |last1=Li |first1=Jun |last2=Barreda |first2=Daniel R |last3=Zhang |first3=Yong-An |last4=Boshra |first4=Hani |last5=Gelman |first5=Andrew E |last6=Lapatra |first6=Scott |last7=Tort |first7=Lluis |last8=Sunyer |first8=J Oriol |journal=[[Nature Immunology]] |volume=7 |issue=10 |pages=1116–24 |pmid=16980980}}</ref>
 
==Termini päritolu==
79. rida:
==B-lümfotsüütide roll haiguslike seisundite patogeneesis==
 
B-rakkude ebatüüpiline antikehade tootmine on tavaliselt seotud paljude [[autoimmuunhaigus]]tega, näiteks [[reumatoidartriit]], [[süsteemne erütematoosne luupus]]. B-rakud on ka altid pahaloomulisele transformatsioonile, neid seostatakse käesoleval ajaltänapäeval [[Hodgkini lümfoom]]i
(''large B-cell lymphoma'') ja [[MALT- lümfoom|MALT-lümfoom]]iga ( [[MALT-süsteem]]i B-lümfotsüütidest algav pahaloomuline kasvaja).
 
==Vaata ka==