Sotsialism: erinevus redaktsioonide vahel

Kommunistliku ideoloogia kohaselt on sotsialism vahe- või eelasteeellaste üleminekul [[kapitalism]]ilt kommunismile. Ametliku retoorika järgi oli 1980. aastaks Nõukogude Liidus kommunism ''põhiliselt'' üles ehitatud (hiilimaks mööda [[Nikita Hruštšov]]i varasemast lubadusest, et kommunism on selleks ajaks üles ehitatud), seda seisundit nimetati ''arenenud sotsialismiks''<ref>Lauri Vahtre. Mälestusi kadunud maailmast. Eesti Päevaleht/Akadeemia, 2010, lk. 42.</ref>.

19. sajandi viimasel veerandil hakkas Euroopas tekkima sotsialismi mitte teoorial, vaid praktikal põhinev süsteem, mis avaldus esmalt [[Joseph Chamberlain]]i reformides. <ref>"Raymond F.Betts ''Europe In Retrospect: A BRIEF HISTORY OF THE PAST TWO HUNDRED YEARS'', Ptk.5 "Concentration"".</ref> Euroopa paljudes osades võimust võtnuna tegeles munitsipaalne sotsialism algul tänavate sillutamisega, hariduse, tervishoiu, parkide, raamatukogude, kunstigaleriide, muuseumide, trammide, haiglate, telegraafi, vee- ja gaasivarustusega.<ref>Roger Osborne. Tsivilisatsioon. Varrak, 2006, lk 292</ref> See praktilise sotsialismi vorm kasutab kohalikke omavalitsusi, et viia ellu avaliku omandivormiga seotud sotsiaalseid eesmärke, pidades silmas kõigi (linna)kodanike kasu.<ref> Gail Radford "From Municipal Socialism to Public Authorities: Institutional Factors in the Shaping of American Public Enterprise" Journal of American History </ref>

Mürmekoloog [[Edward Osborne Wilson]] on kirjutanud: "[[Karl Marx]]il oli õigus – sotsialism töötab; viga on selles, et ta valis vale liigi."<ref>http://www.goodreads.com/quotes/266097-karl-marx-was-right-socialism-works-it-is-just-that</ref>