Informatsiooni-RNA: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
19. rida:
[[RNA-ahel]]a sünteesil kasutatakse üht [[DNA-ahel]]at [[matriits]]ina. [[Transkriptsioon]] toimub [[RNA polümeraas]]i toimel lahtikeerdunud DNA-lõigul, mida nimetatakse ka transkriptsioonisilmaks või transkriptsioonimulliks. Informatsioon valgu [[primaarstruktuur]]i kohta on salvestatud [[rakutuum]]a DNA-s. [[RNA polümeraas]] seondub ja alustab [[transkriptsioon]]i [[DNA]] spetsiifiliselt järjestuselt, mida nimetatakse [[promootor (geneetika)|promootor]]iks. Pro- ja [[eukarüoot]]setel [[geen]]idel on promootorjärjestused erinevad.<ref name="Heinaru" /> [[Transkriptsioon]]il valmivad kõik RNA tüübid: [[mRNA]], [[tRNA]] ja [[rRNA]]. <ref>Urmas Tokko. ''Bioloogia koduõpetaja'' 2009, Tallinn: Trükikoda Iloprint, 89 </ref>
 
[[RNA polümeraas]]i vahendusel määratakse [[rakk]]udes, millised [[geen]]id millal ja millises ulatuses avalduvad. [[Prokarüoot]]idel on üks [[RNA polümeraas]], [[eukarüoot]]setes [[rakk]]udes aga kolm erinevat [[RNA polümeraas]]i. [[Transkriptsioon]]i [[initsiatsioon]]i promootoritelt reguleeritaks [[transkriptsioonifaktor]]ite seondumisega [[promootor]]iga. [[Transkriptsioonifaktorid]] on nii positiivsed kui ka negatiivsed regulaatorvalgud, kusjuures positiivsed regulaatorvalgud soodustavad ja negatiivsed pidurdavad [[transkriptsioon]]i alustamist. Sünteesitud RNA-ahelat nimetatakse [[transkript]]iks.
 
Moodustuv RNA-ahel on komplementaarne DNA matriitsahelaga, selle erinevusega, et [[nukleotiid]] T asemel on nukleotiid U. Teist DNA-ahelat nimetatakse mittematriitsahelaks. mRNA-molekulid on RNA kodeerivateks ahelateks ehk mõttelisteks ehk senss-ahelateks, sest nende info kandub edasi [[polüpeptiid]]ahela aminohappelisse järjestusse. RNA-ahela süntees toimub nagu DNA puhulgi 5’→3’ suunas, kus [[ribonukleotiid]]e lisatakse ahela lõppu, 3’-hüdroksüülgrupi (3’-OH) külge. Analoogselt [[DNA-süntees]]iga toimub selles reaktsioonis 3’-OH [[nukleofiil]]ne rünnak [[eelasmolekulEellasmolekul|eellasmolekuli]]i, ribonukleotiidtrifosfaadi, kolme fosfaadi sisemisele [[fosfor]]iaatomile ning sellega kaasneb pürofosfaadi vabanemine.<ref name="Heinaru"/>
 
==Transkriptsiooni kolm staadiumit==
36. rida:
[[Prokarüoot]]idel on [[geen]]i poolt määratav esmane [[transkript]] võrdne [[mRNA]]-ga ning ta on ka kohe transleeritav. [[Eukarüoot]]ides toimub aga esmalt eellas- ehk [[pre-mRNA]] [[süntees]], misjärel toimub nn. eellas-mRNA protsessing küpseks [[mRNA-molekul]]iks.
 
Protsessimise käigus toimub enne [[translatsioon]]i [[pre-mRNA]]-lt spetsiifilise järjestuse kõrvaldamine ning [[transkript]]i mõlema otsa [[modifikatsioon]]. Enamikus [[eukarüoot]]setes [[geen]]ides on [[mittekodeerivad järjestused]] e. [[intron]]id, mis lõigatakse [[RNA protsessing]]ul RNA-st välja, ühendades sellega RNA-s geeni [[kodeerivad järjestused]] ehk [[ekson]]id. Hulkraksete [[intron]]id on reeglina palju pikemad (1500 nukleotiidi) kui [[ekson]]id (500 nukleotiidi).
 
[[Intron]]ite väljalõikamise protsessi nimetatakse [[geeni splaissing]]uks. Kogu [[info]] [[introni]] väljalõikamise (splaissmise) kohta paikneb intronis endas. [[Valk]]u kodeerivate [[geen]]ide [[pre-mRNA]] [[splaissing]] peab toimuma väga täpselt, et mRNA saaks kodeerida funktsionaalset valku. [[Intron]]ite täpne väljalõikamine peab toimuma [[nukleotiid]]i täpsusega, vastasel juhul läheb [[lugemisraam]] paigast ära.
65. rida:
Järelikult on [[transkriptsioon]] ja [[translatsioon]] [[eukarüoot]]idel ajaliselt ja ruumiliselt lahutatud. Seevastu [[prokarüoot]]setes rakkudes toimuvad [[transkriptsioon]] ja [[translatsioon]] järjestikku: sünteesitud [[mRNA]] osaleb kohe ka [[translatsioon]]il.<ref name="Heinaru"/>
==Transkriptsioon prokarüootides==
Transkriptsiooni põhietapid on pro- ja eukarüootidel sarnased. [[RNA polümeraas]]id pro- ja eukarüootidel on erisuguse ehitusega. DNA segment, mis transkribeeritakse üheks RNA-molekuliks, kannab nimetust ,,[[transkriptsiooniüksus]]’’ (ingl. ''trancription unit''). [[Eukarüoot]]idel on transkriptsiooniüksus sageli ekvivalentne individuaalse [[geen]]iga. Prokarüootidel on transkriptsiooniüksuseks aga mitu geeni, mis on osa [[operon]]ist. Operoni koosseisu kuuluvad veel operoni geene reguleerivad DNA-järjestused. Operonilt sünteesitud RNA-molekuli nimetatakse [[polütsistroonseks RNA]]-ks. (ingl. ''polycistronic RNA'')
 
[[Transkriptsioon]]i kirjeldamisel kasutatakse termineid ,,ülesvoolujärjestused’’ (ingl. ''upstream requences'') ja ,,allavoolujärjestused’’ (ingl. ''downstream sequences'') tähistamaks DNA piirkondi, mis jäävad transkribeeritavast alast kodeerivas DNA-ahelas vastavalt 5’- ja 3’-otsa suundades. Selline eristus põhineb faktil, et RNA süntees toimub alati suunas 5’→3’. Geeni üles- ja allavoolujärjestused kirjeldavad seega geeni 5’ ja 3’ DNA-järjestusi, mis jäävad transkriptsiooni alguspunktist vastavalt vasakule või paremale.