Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
| konflikt = Ristisõjad Lähis-Idas ja Ida-Euroopas
| osa =
| pilt = [[Pilt:SeljukLähis-Ida Empire locator map1135.svg‎png|300px250px]]
| pildiallkiri = Lähis-Ida aastal 1135, Esimese ristisõja tulemusel moodustatud [[ristisõdijate riigid]] on märgitud punaste ristidega.
| pildiallkiri = Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092
| aeg = [[1095]] – [[1291]]
| koht = [[Lähis-Ida]], [[Ida-Euroopa]]
| osaline2 = [[Abbassiidide kalifaat]]<br>[[Fatimiidide kalifaat]]<br>[[Seldžukid|Seldžukkide sultanaat]]<br>[[Mamelukkide Egiptuse sultanaat]]
| osaline3 =
| väejuht1 = [[Raymond IV de Toulouse]]<br>[[Antiookia]] [[Antiookia vürstiriik|vürst]] [[Bohemond I]]<br>[[Bouillon]]i Godfrey<br>[[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis VII]], [[Philippe II]] <br> [[Saksamaa kuningas]] [[Conrad III]]<br>Inglismaa kuningas [[Richard I]] <br> Prantsusmaa kuningas [[Philippe II]] <br> [[Püha Rooma riik|Püha Rooma Keisririigi]] keiser [[Friedrich I Barbarossa]]<br>[[Austria hertsog]] [[Leopold V (Austria)|Leopold V]]<br>[[Austria kuningas]] [[Leopold VI]] <br> [[Ungari kuningas]] [[Andreas II]]<br>Hollandi [[krahv]] [[Wilhelm I (Austria)|Wilhelm I]]
| väejuht2 =[[Seldžukkide impeerium]]i Süüria provintsi valitseja [[Aleppo]]s, [[Nur ad-Din]] Zangi<br>[[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria|Süüria]] sultan [[Saladin]]
| väejuht3 =
}}
'''Ristisõjad''' ehk '''ristiretked''' olid alates [[11. sajand]]ist [[katoliku kirik]]u organiseeritud või suunatud ning [[Rooma paavst]]i sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole [[Rooma Katoliku kirik]]u [[kristlus|kristlikku]] [[kultuur]]iruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks.
 
[[Pilt:FatimidCaliphate969.png|pisi|[[Fatimiidid|Fatimiidide kalifaadi]] suurim ulatus aastal 969]]
[[Pilt:Abbasids850.png|pisi|[[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide kalifaa]]di territoorium umbes 850]]
Ristisõdade ajajärgul (1096–1291) oli selle algne deklareeritud eesmärk [[Püha Maa]] ehk [[Palestiina]] vabastamine [[islam]]i ülemvõimust, mida katoliku kirik ja paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] rüüstasid ristisõdijad [[Konstantinoopol]]it, [[albilaste sõjad]] olid suunatud Lõuna-[[Prantsusmaa]] [[katarid|katarite]] vastu.
 
Ristiretki võeti ette ka [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka [[õigeusk|õigeusuliste]] slaavlastega asustatud [[Novgorod]]i piirkonnas ([[Jäälahing]]). Paavst [[Innocentius III]] kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas [[Vana-Liivimaa]] [[palverännak]]u [[Jeruusalemm]]a teekonnaga.
 
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Põhjala ristisõjad
| märkused =
}}
 
[[Pilt:Herzogtum Sachsen 1000.PNG|pisi|Põhja-Euroopa riigid ca 1000]]
[[Pilt:Croisés.jpg|pisi|Ristisõdijad 11.–13. sajandil]]
==Ristiusu rahumeelne levik==
Esialgu levis [[ristiusk]] paganate aladele rahumeelse kultuurivahetuse korras, [[Lääne-Euroopa]]s [[5. sajand]]il [[Iirimaa]]le, [[6. sajand]]il [[Frangi riik]]i ja [[7. sajand]]il [[Northumbria]]sse [[Anglosaksi Inglismaa]]l. Suhtluses [[Bütsants]]i ja [[Ida-Rooma]] riigiga võttis [[Bulgaaria]] vastu [[õigeusk|õigeusu]] Bütsantsilt [[865]]. aastal, [[Kiievi-Vene]] vürstiriik aga [[988]]. aastal.
|[[Pilt:Seljuk pildiallkiriEmpire locator = map.svg‎|pisi|300px|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092]]
 
[[Kesk-Euroopa]]s ja [[Skandinaavia|Skandinaavia maades]] ([[Ansgar (pühak)|Ansgar]]) aga toimus ristiusu levik [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] kaudu ning [[Rooma paavst]]i suunamisel: [[Poola kuningriik]] võttis ristiusu vastu [[966]]. aastal, [[Ungari kuningriik]] kolmkümmend aastat hiljem, [[996]]. aastal. Saksa (ja roomakatoliku usu) mõju idasuunalise levitamise keskuseks oli [[Magdeburgi peapiiskopkond]], mis rajati [[968]]. aastal. [[Taani]] ristiti [[960]]. aastail ja eraldatud [[Island]]i elanikud võtsid ristusu vastu aastal [[1000]]. Umbes samal ajal hakkas ristiusk levima ka [[Norra]]s, kus ta kinnitati riigiusuks [[Olav II Haraldsson]]i valitsemisajal (1016–1028). Umbes samal ajal ristiti ka [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Olaf III Skötkonung]], kuid see ei tähendanud veel, et kogu Rootsi elanikkond oleks meelt muutnud ja ristiusku tunnistanud.
 
 
==Esimene ristisõda, 1096–1099==
[[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|150px|Lähis-Ida aastal 1135, Esimese ristisõja tulemusel moodustatud ristisõdijate riigid.]]
 
{{Vaata|Esimene ristisõda}}
Esimese ristisõja kuulutas välja [[1095]] [[Prantsusmaa]]l [[Clermont]]is [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[paavst]] [[Urbanus II]], kes vastas [[Bütsants]]i keisri [[Alexios I]] palvele. Eesmärgiks oli [[moslem]]itest [[Seldžukid|seldžukkide]] väljatõrjumine [[Pühalt Maa]]lt ja [[Jeruusalemm]]ast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. [[1099]]. aasta [[15. juuli]]l vallutati Jeruusalemm ja rajati [[Jeruusalemma kuningriik]] ning ka teisi ristisõdijate riike. 1099. aastal sai [[Bouilloni Gottfried]]ist [[Jeruusalemma kuningas]]. Jeruusalemma kuningriigile allutati [[Antiookia vürstiriik]], [[Tripoli krahvkond]] ja [[Edessa krahvkond]], aga samuti [[Tibeeria]] valitsejad.
 
==Teine ristisõda, 1147–1149==
[[Image:Asia minor 1140.jpg|thumb|left|150px|[[Väike-Aasia]] ja [[Palestiina]] 1140. aastal.]]
{{Vaata|Teine ristisõda}}
Teine ristisõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui [[Edessa krahvkond]] riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]], langes [[Seldžukid|Seldžuki]] moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst [[Eugenius III]], tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad. Ristisõdijate väed liikuid läbi [[Bütsants]]i territooriumi ja liikusid [[Anatoolia]]sse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa [[Seldžuk]]i türklaste poolt. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis [[1187]]. aasta Jeruusalemma vallutamiseni, mis omakorda põhjustas Kolmanda Ristisõja [[12. sajand]]i lõpupoolel.
 
Samal ajal algas ka esimene [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdadest]], mille eesmärk oli pöörata paganaid Ida-Euroopas kristlusse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka [[Liivimaa]] ja [[Eesti]].
 
==Kolmas ristisõda, 1189–1192==
[[File:South-eastern Europe 1180.jpg|pisi|150px|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida [[1180]]. aastal]]
{{Vaata|Kolmas ristisõda}}
Kolmanda ristisõja eesmärk oli tagasi vallutada [[Püha Maa]]d [[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria|Süüria]] sultani [[Saladin]]i käest. Saladin astus ka vastu kristlikele [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riikidele]] [[Süüria]] aladel ning vallutas [[Jeruusalemm]]a tagasi aastal [[1187]]. Ristisõjas osalesid [[Inglismaa kuningas]] [[Richard I]] ja [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]] ning ka Püha Rooma Keisririigi keiser [[Friedrich I Barbarossa]].
 
Sõja tulemusel sõlmis Richard rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.
 
==Neljas ristisõda, 1202–1204==
[[Pilt:South-eastern Europe c. 1210.jpg|thumb|150px|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida u [[1210]]. aastal]]
{{Vaata|Neljas ristisõda}}
Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis [[Rooma paavst]]. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Augustis [[1198]] kutsus paavst [[Innocentius III]] üles uuele ristisõjale.
[[Pilt:Croisés.jpg|pisi|Ristisõdijad 11.–13. sajandil]]
 
[[1201]]. (või [[1202]].) aastaks kogunesid ristisõdijad [[Veneetsia|Veneetsiasse]], kuid Püha maa asemel ründasid [[Dalmaatsia]]s asetsevat [[Ungari]] sadamat [[Zadar|Zara]]t, mis varem oli kuulunud Veneetsiale (praegu on seal [[Horvaatia]] linn [[Zadar]]). See oli ristisõja toetamise Veneetsia-poolne eeltingimus. Ungari kuningas [[Imre]] oli [[katoliiklus|katoliiklane]] ning oli otsustanud ristisõjaga ühineda. Hoolimata paavsti keelust soostus enamik ristisõdijaid Zara ründamisega. Zara elanikud olid katoliiklased, kuid ometi vallutati linn lühikese piiramise järel. Selle eest [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad.
 
Bütsantsi riigi olemasolu kuulutasid ristisõdijad lõppenuks. Nagu varem kokku lepitud, jaotati keisririik Veneetsia ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Uus keiser rajas uue Ladina keisririigi [[vasallriik|vasallriigi]] [[Tessaloonika kuningriik|Tessaloonika kuningriigi]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneetsiasse. Bütsantsi põgenikud rajasid oma riigid: [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigi]], mida valitses [[Theodoros I Laskaris]], [[Epeirose despotaat|Epeirose despotaadi]] ja [[Trapesund]]i riigi. [[1261]] vallutasid bütsantslased Konstantinoopoli tagasi.
 
==Albilaste ristisõda, 1208–1244==
[[File:Katarer.jpg|pisi|Katarite alad Lõuna-Prantsusmaal, [[Oksitaania]] ja [[Languedoc]]]]
{{Vaata|Albilaste ristisõda}}, ''[[Albilased]] ehk [[katarid]]'', ''[[Simon de Montfort]]'', ''[[Toulouse'i krahvkond]]''
Paavst [[Innocentius III]] kuulutas [[25. märts]]il [[1199]] [[ketserlus]]e [[Jumal]]a reetmiseks. [[1205]] avaldatud bullas "Si adversus vos" keelas ta igasuguse abi osutamise ketseritele.
 
Paavst üritas [[albilased|albilasi]] tuua esialgu rahumeelse [[misjon]]iga tagasi [[katoliku kirik]]u osadusse, saates nende juurde esmalt oma [[legaat|legaadid]]. [[1207]]. aastal kutsus paavst [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningat]] [[Philippe II|Philippe II Auguste'i]] kasutama ketserluse levimise vältimiseks jõudu. [[Mai]]s 1207 [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] legaat Pierre de Castelnau [[Toulouse'i hertsog]]i [[Raymond VI]]. [[15. jaanuar]]il [[1208]] tapeti Castelnau, mistõttu paavst kuulutas albilaste vastu välja [[ristisõda|ristisõja]].
==Viies ristisõda, 1217–1221==
{{Vaata|Viies ristisõda}}
Viienda ristisõja aastatel [[1217]]-[[1221]] kuulutas välja [[paavst]] [[Honorius III]], ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima [[Austria kuningas]] [[Leopold VI]] ja [[Ungari kuningas]] [[Andreas II]]. [[1218]] liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi [[krahv]].
Esialgu rünnati [[Damietta]] linna Egiptuses. Oldi liidus [[Seldžukkid]]ega [[Anatoolia]]st, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite [[Süüria]]s. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad [[1221]] aasta juulis edasi lõunasse [[Kairo]] suunas. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid [[Türgi]]st pärit orisõdurid [[mamelukid]]. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. Öises rünnakus [[sultan]]i Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma.
==Kuues ristisõda, 1228–1229==
{{Vaata|Kuues ristisõda}}
54 381

muudatust