Redaktsioon: 14. detsember 2015, kell 16:07 redigeeri Kanejuku (arutelu \| kaastöö) 247 muudatust Täiendatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. detsember 2015, kell 17:23 redigeeri eemalda Kanejuku (arutelu \| kaastöö) 247 muudatust järelparandused Uuem muudatus →
13. rida: Viimase kahetuhande aasta jooksul on vaheldunud vaid valdkonnad kus süsteemi mõistet kasutatakse. Süsteemi mõiste mõlkus juba ka [[alkeemia\|alkeemikute]] peades. Süsteemi mõistet on täpsustatud ja defineeritud väga erinevatest aspektidest, kuid selle „tuum“ on jäänud muutumatuks. [[Immanuel Kant]] pidas süsteemi mõistet tarvilikuks looduse ilmingute käsitlemisel kuid mõtles selle all erinevate teadmiste ühtsust, mis liidab need üheks [[idee]]ks. [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] ei pööranud süsteemi tähendusele erilist tähelepanu, omistades sellele vaid varjujääva „halli kardinali“ rolli. Süsteemi mõiste sai aktuaalseks 20. sajandil, kui hakati esile tõstma selle [[metodoloogia\|metodoloogilist]] aspekti. Oli neid, kes püüdsid süsteemi mõistet väga ~~detailideni ulatuvalt~~detailselt defineerida <ref> Hall, A. D., Fagen, R. E. ''Definition of System''. – General Systems, vol. I, 1956, 18-28 </ref>. == Süsteem kui metodoloogiline mõiste == 25. rida: Süsteemse lähenemise teoreetiliste aluste ehk [[süsteemiteooria]] rajajaks peetakse [[Ludwig von Bertalanffy]] <ref> L. von Bertalanffy. ''Modern Theories of Development''. Oxford 1954.</ref> kes uuris [[biosüsteem\|bioloogilisi süsteeme]]. Ühes oma hilisemas artiklis leiab ta, et süsteemiteooria kui metodoloogia hargneb kolme suunda: a) süsteemitehnika (Systems Engineering); b) operatsiooniuuringud (Operations research); c) iseneripsühholoogia (Human Engineering) <ref> L. von Bertalanffy.''General System Theory – A critical review''. – General Systems, vol VII, 1962, 1-20.</ref>. Üks esimesi süsteemiteooria aktsepteerijaid oli W. Ross Ashby, kes tõstis esile "''mälu, vabadusastme ja „musta kasti“" '' probleemid <ref> Ashby, W. R. ''General System Theory as a new Discipline''. – General Systems, vol III, 1958, 1-6 </ref>. Süsteemide teooriaid on erinevatest aspektidest edendanud ka [[Norbert Wiener]] ja paljud teised. Üldist süsteemiteooriat püüdis puhtmatemaatiliselt esitada [[Mihajlo D. Mesarovič]] juba 1964 aastal <ref> Mesarovič, M. D. ''Foundations for a General Systems Theory – Views on General Systems Theory'', N.Y., Wiley, 1964 </ref>. Oma seisukohad matemaatilise süsteemiteooria ~~kohta~~asjus esitasid matemaatikud R. Kalman, P. Falb ja M.Arbib üheskoos <ref> Kalman, R. E., Falb, P. L., Arbib, M. A. ''Topics in Mathematical System Theory''. Nc Graw-Hill, N.Y., 1969 </ref>. Süsteemiteooriate buum kastis kuni 20. sajandi üheksakümnendate aastateni. 35. rida: Tõsiseltvõetava üldise süsteemiteooria loomine on mitmesugustel põhjustel küllaltki utoopiline, kuid filosoofiliseks mõtteaineks võib see jääda küll. Sellest hoolimata tehakse tänapäeval ~~mitmesuguseid~~igasuguseid süsteemuuringuid nii tõhusalt kui ka vähemtõhusalt, kasutades selleks peamiselt hetkel teadaolevat nö "prestiižikat tarkvara". ==Vaata ka==

Süsteem: erinevus redaktsioonide vahel