Süsteem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendatud |
|||
1. rida:
{{See artikkel| räägib süsteemiteooria põhimõistest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Süsteem (täpsustus)]] }}
'''Süsteem''' ([[kreeka keel|kreeka]] sõnast σύστημα) on terviklik kooslus elementidest (osistest) ja nendevahelistest seostest (suhetest). Süsteemi iseloomustab selle elementide ja seoste ''[[empiirilisus|empiirilised]] või tähenduslikud omadused'', ''[[Funktsioon (filosoofia)|funktsioon]]'' ja ''[[struktuur]]''. Need on igasuguse süsteemi põhilised tunnused,mis selle defineerimisel vältimatud on. Oluline on ka süsteemi ja selle [[keskkond|keskkonna]] vaheliste suhete silmaspidamine.
Süsteemi mõiste on väga laiahaardeline, see puudutab nii kõiksust kui ka üksiknähtust. Reeglina võib igat [[objekt]]i (nähtust) käsitleda (uurida) kui süsteemi. Süsteem on paljuaspektiline, vastavalt eesmärgile võib selle elemente eristada erinevatest [[aspekt]]idest, sellel võib olla erinevaid funktsioone jne.
Süsteeme on liigitatud nii nende ''
==Süsteemi mõiste juured ==
▲Süsteeme on liigitatud nii nende ''valdkondade alusel'' (näiteks, [[füüsikaline süsteem]], [[küberneetika|küberneetiline süsteem]], [[ökosüsteem]], [[majandussüsteem]], jt) kui ka ''täiendavate spetsiifiliste omaduste'' järgi (näiteks, [[avatud süsteem]], [[suletud süsteem]], [[homogeenne süsteem]], [[isereguleeruv süsteem]], [[isoleeritud süsteem]], [[stohhastiline süsteem]] jt). Tihtipeale vastandatakse süsteemi ja selle [[keskkond]]a.
Väidetakse, et süsteemi mõiste on väljakoorunud [[Platon]]i dialoogidest osa ja terviku, ühtse ja hulga teemal, kus väidetakse et „süsteem – see on objektide hulk koos suhetega objektide ja nende omaduste vahel“ <ref> Graeser, A. ''Platons [[Parmenides]]''. Stuttgart 2003. </ref>.
Viimase kahetuhande aasta jooksul on vaheldunud vaid valdkonnad kus süsteemi mõistet kasutatakse. Süsteemi mõiste mõlkus juba ka [[alkeemia|alkeemikute]] peades. Süsteemi mõistet on täpsustatud ja defineeritud väga erinevatest aspektidest, kuid selle „tuum“ on jäänud muutumatuks. [[Immanuel Kant]] pidas süsteemi mõistet tarvilikuks looduse ilmingute käsitlemisel kuid mõtles selle all erinevate teadmiste ühtsust, mis liidab need üheks [[idee]]ks. [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] ei pööranud süsteemi tähendusele erilist tähelepanu, omistades sellele vaid varjujääva „halli kardinali“ rolli.
Süsteemi mõiste sai aktuaalseks 20. sajandil, kui hakati esile tõstma selle [[metodoloogia|metodoloogilist]] aspekti. Oli neid, kes püüdsid süsteemi mõistet väga detailideni ulatuvalt defineerida <ref> Hall, A. D., Fagen, R. E. ''Definition of System''. – General Systems, vol. I, 1956, 18-28 </ref>.
== Süsteem kui metodoloogiline mõiste ==
[[Süsteemne mõtlemine]] ja süsteemse lähenemine on [[tunnetusteooria|tunnetusteoreetilised]] atribuudid millest on väga palju kirjutatud kuid millel puuduvad kõiki rahuldavad ja kõigile arusaadavad määratlused. Teisest küljest taandub see kõik vaid süsteemi kui niisuguse mõistesse süvenemisse – sellesse, kuidas uuritavat objekti süsteemina käsitleda, st missugusest aspektist määratleda käsitletava objekti elemendid, nendevahelised suhted, struktuur ja funktsioonid ning kõik sellega kaasnev.
Süsteemse lähenemise ilminguid oli märgata juba vene filosoofi A. Bogdanovi 1922 aastal ilmunud teoses "Tektoloogia – Üleüldine organisatsiooniteadus", mis küll tema kaasaegsetele arusaamatuks jäi, kuid 1960 aastail uuesti esile kerkisid <ref> Богданов, А. А. ''Тектология – Всеобщая организационная наука''. Берлин, Санкт-Петербург, 1922. </ref>.
== Süsteemi teooriad ==
Süsteemse lähenemise teoreetiliste aluste ehk [[süsteemiteooria]] rajajaks peetakse [[Ludwig von Bertalanffy]] <ref> L. von Bertalanffy. ''Modern Theories of Development''. Oxford 1954.</ref> kes uuris [[biosüsteem|bioloogilisi süsteeme]]. Ühes oma hilisemas artiklis leiab ta, et süsteemiteooria kui metodoloogia hargneb kolme suunda: a) süsteemitehnika (Systems Engineering); b) operatsiooniuuringud (Operations research); c) iseneripsühholoogia (Human Engineering) <ref> L. von Bertalanffy.''General System Theory – A critical review''. – General Systems, vol VII, 1962, 1-20.</ref>.
Üks esimesi süsteemiteooria aktsepteerijaid oli W. Ross Ashby, kes tõstis esile "mälu, vabadusastme ja „musta kasti“" probleemid <ref> Ashby, W. R. ''General System Theory as a new Discipline''. – General Systems, vol III, 1958, 1-6 </ref>. Süsteemide teooriaid on erinevatest aspektidest edendanud ka [[Norbert Wiener]] ja paljud teised.
Üldist süsteemiteooriat püüdis puhtmatemaatiliselt esitada [[Mihajlo D. Mesarovič]] juba 1964 aastal <ref> Mesarovič, M. D. ''Foundations for a General Systems Theory – Views on General Systems Theory'', N.Y., Wiley, 1964 </ref>. Oma seisukohad matemaatilise süsteemiteooria kohta esitasid matemaatikud R. Kalman, P. Falb ja M.Arbib üheskoos <ref> Kalman, R. E., Falb, P. L., Arbib, M. A. ''Topics in Mathematical System Theory''. Nc Graw-Hill, N.Y., 1969 </ref>.
Süsteemiteooriate buum kastis kuni 20. sajandi üheksakümnendate aastateni.
== Süsteemuuringud tänapäeval ==
Tõsiseltvõetava üldise süsteemiteooria loomine on mitmesugustel põhjustel küllaltki utoopiline, kuid filosoofiliseks mõtteaineks võib see jääda küll.
Sellest hoolimata tehakse tänapäeval mitmesuguseid süsteemuuringuid nii tõhusalt kui ka vähemtõhusalt, kasutades selleks peamiselt hetkel teadaolevat nö "prestiižikat tarkvara".
==Vaata ka==
| |||