Tartu Mänguasjamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

P
juurdeehitus > juurdeehitis
(→‎Maskott: link eemaldatud, vt arutelu)
P (juurdeehitus > juurdeehitis)
== Ajalugu ==
 
Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eellane oli 1. detsembril 1990 avatud ja 1991. aasta märtsini [[Tartu Linnamuuseum]]is üleval olnud näitus „Mängime koos“. Näituse panid kokku [[Meeri Säre]], [[Tiia Toomet]] ja [[Mare Hunt]], kes selleks tarbeks kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui ka täiskasvanutele näidata, et erinevatel aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunal.
 
Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nimega nukumuuseum) asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu Linnavalitsus]]elt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.
== Muuseumipedagoogika ==
 
Nii mänguasjamuuseumis kui ka teatrimajas toimuvad lasteprogrammid, koolivaheaja töötoad, teemaekskursioonid, meisterdamiskursused ja huviringid.
 
Lutsu 8 hoone teisel korrusel asub mängutuba, mis on mõeldud lastele ja vanematele üheskoos aja veetmiseks, gruppe võetakse mängutoas vastu ainult kokkuleppel. Mängutoas saab mängida arendavate mänguasjadegamänguasjade ja lauamängudega, lehitseda lasteraamatuid, proovida selga kostüüme ning sisustada nukumaju. Mängutoas viiakse läbi ka muuseumiprogramme ja laste sünnipäevi.
 
Lutsu 2 teine korrus on lastestuudio päralt, kus pakutakse gruppidele erinevaid teatri- ja mänguasjateemalisi õpitubasid. Samuti tegutseb lastestuudios laste teatriklubi ning viiakse läbi temaatilisi sünnipäevapidusid.
'''Pildikogus''' on mänguasjade ja lastega seotud fotod, postkaardid, kalendrid, plakatid, kilekotid, märgid jms.
 
'''Kunstikogus''' on nii professionaalsete kunstnike teemakohaseid teoseid kui ka laste poolt tehtud [[akvarell]]e, joonistusi jms.
 
'''Teaduslikus arhiivkogus''' on talletatud intervjuud, küsitluslehtede vastused ja muud mänguasjamuuseumi temaatikaga haakuvad materjalid.
=== Lutsu tn 8 ===
[[Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi hoone Lutsu 8, 20. september 2011.jpg|pisi|Lutsu tn 8]]
Mänguasjamuuseumi maja Lutsu tn 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puuehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii [[Barokk|hilisbaroki]] kui ka [[klassitsism]]i stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on tänaseni säilinud [[mantelkorsten]], rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja [[Karniis|puitkarniis]]. Majas on olnud kaks [[anfilaad]]i, mis on ka praegu kohati jälgitavad.
 
19. sajandi I veerandil tegutses hoones Tartu kreiskool, kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja erakätesse, millele järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja [[Klassitsism|klassitsistliku]] esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, laed ja seinad krohviti, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder.
 
19.–20. sajandi vahetusel jagati hoone väiksemateks korteriteks ning majale lisati hoovipoolsed juurdeehitusedjuurdeehitised, mis on tänaseksnüüdseks lammutatud. 20. sajandi jooksul kasutati hoonet üürimajana, viimased elanikud lahkusid sellest 1990. aastate algupoolel.
 
1998. aastal ostis Tartu linn vana maja Tartu Mänguasjamuuseumi asupaigaks. Hoone renoveeriti vastavalt 19. sajandi üldilmele aastatel 2002–2003.
143 915

muudatust