Erinevus lehekülje "Rästiklaste mürk" redaktsioonide vahel

P
laboratooriumites > laboratooriumides
P
P (laboratooriumites > laboratooriumides)
[[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] mürk ([[ladina keel]]es ''venenum Viperae berus'') on meditsiiniliselt oluline [[droog]]. Tavaliselt on see kollakat värvi, lõhnatu õlijas eritis (vedelik), mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk [[alkohol]]is ei lahustu, vaid vajub enamasti kristalse moodustisena alkoholiga täidetud anuma põhja.
 
Tava- (ning teaduskeeles) räägitakse aga rästiku sülje asemel rästikumürgist, eelkõige rästikumürgile sajanditepikkuse traditsioonina omistatud võime tõttu inimesi ning loomi osaliselt kahjustada (või tappa). Rästikutelt laboratooriumiteslaboratooriumides kogutud mürgi [[keskmine surmav annus]] [[laborihiir]](t)ele manustatuna on naha alla süstituna 6,45 mg/kg, [[kõhuõõs|kõhuõõnde]] süstituna 0,80 mg/kg ja [[veen]]i süstituna 0,55 mg/kg.
 
Maailmas on tänapäeval teatatud üksikutest inim-surmajuhtumitest hariliku rästiku hammustusega seonduvalt.
1140

muudatust