Manomeeter: erinevus redaktsioonide vahel

Vedelikmanomeetrite ehk piesomeetrite töö põhineb [[hüdrostaatiline rõhk|hüdrostaatilise rõhu]] omadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Nad näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seisukohalt (1mm vedeliku samba kõrgust näitab rõhku 0,0001bar). On lihtsa ehitusega ja odavad. Puuduseks on piiratud [[mõõtepiirkond]], seetõttu sobivad väikeste rõhkude mõõtmiseks. Mõõdetava rõhu suurust piirab tema tasakaalustamiseks vajaliku vedelikusamba pikkus ehk siis manomeetri toru pikkus. Kasutatakse ka elavhõbeda manomeetrit, millel on tänu vedeliku suuremale tihedusele lühem toru. On tööstuslikus kasutamiseks ebamugavad, sest torud võivad murduda. Kasutatakse rohkem laboratooriumiteslaboratooriumides väikeste rõhkude (kuni 0,1 bar) mõõtmiseks. Elavhõbeda manomeetrid kuni 4…5 bar mõõtmiseks.