Bulgaaria Rahvavabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
61. rida:
}}
'''Bulgaaria Rahvavabariik''' ('''BRV'''; [[Bulgaaria keel|bulgaaria:]] ''Народна република България (НРБ)'') oli [[Bulgaaria]] [[Sotsialistlik riik|sotsialistliku vabariigi]] ametlik nimi, mis eksisteeris aastatel 1946–1990, kui [[Bulgaaria Kommunistlik Partei]] (BKP) valitses üheskoos oma väidetavalt sõltumatu koalitsioonipartneri [[Bulgaaria Maaharijate Rahvaliit|Rahvusliku Agraarparteiga]]. Bulgaaria oli [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] ja [[Idablokk|
Aastal 1989 alustati demokraatlike reformidega pärast mõneaastast vaikiva liberaliseerimise perioodi ja pärast kaua valitsenud [[Todor Živkov]]i võimu juurest eemaldamist 1989. aasta sügisel BKP kongressil. Aastal 1990 võttis BKP
== Ajalugu ==
78. rida:
Järgmise aasta jooksul kindlustasid kommunistid oma võimu. [[Bulgaaria Põhiseadusliku Assamblee valimised (1946)|Põhiseadusliku Assamblee valimised oktoobris 1946]] andsid kommunistidele enamuse. Kuu hiljem sai Dimitrov peaministriks. Põhiseaduslik Assamblee andis Nõukogude juristide abiga detsembris 1947 välja niinimetatud "[[Dimitrovi põhiseadus]]e" – [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (1936)|1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni]] koopia. Aastaks 1948 olid ülejäänud opositsiooniparteid hävitatud; [[Bulgaaria Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (Laiad Sotsialistid)|sotsiaaldemokraadid]] sunniti kommunistidega liituma, samas Maaharijate Liit muutis end kommunistide ustavaks partneriks.
Aastatel
Dimitrov suri aastal 1949. Mõneks ajaks võttis Bulgaaria omaks kollektiivse juhtimise, kui [[Vălko Červenkov]] sai Kommunistliku Partei juhiks ja [[Vasil Kolarov]] sai peaministriks. See lagunes aasta hiljem, kui Kolarov suri ja Červenkov sai taas kord liita parteijuhi ja peaministri ametikohad. Červenkov alustas kiiret ja jõulist [[Industrialiseerimine|industrialiseerimise]] protsessi. Põllumajandus kollektiviseeriti ja talupoegade mässud suruti jõuga maha. Püstitati töölaagrid ja repressioonide kõrghetkel asus seal umbes 100 000 inimest. Tuhandeid teisitimõtlejaid hukati kommunistliku võimu ajal ja paljud surid töölaagrites.
120. rida:
== Sõjavägi ==
Pärast Bulgaaria rahvavabariigiks kuulutamist aastal 1946 võttis sõjavägi kiiresti omaks Nõukogude sõjaväelise doktriini ja organisatsiooni. Riik sai suurel hulgal Nõukogude relvastust ja rajas lõpuks kodumaise sõjamasinate tootmise võimekuse. Aastal 1988 oli Bulgaaria Rahvaarmee (''Българска народна армия'') arvuks 152 000 meest, kes teenisid neljas erinevas väeliigis
BRA opereeris muljetavaldava hulga varustusega riigi suurust arvestades
== Majandus ==
138. rida:
1960. aastatel algatas [[Todor Živkov]] arvukalt reforme, mis olid positiivse mõjuga riigi majandusele. Ta säilitas [[plaanimajandus]]e, kuid pani 1970. ja 1980. aastatel rõhku ka [[kergetööstus]]ele, [[põllumajandus]]ele, [[turism]]ile, samuti [[infotehnoloogia]]le. Põllumajandustoodangu ülejääki võis vabalt müüa, hindu langetati veelgi ja kergetööstusele imporditi uut sisseseadet. Bulgaaria sai ka esimeseks kommunistlikuks riigiks, mis soetas aastal 1965 [[Coca-Cola]] litsentsi, toote kaubamärk oli [[kirillitsa]]s.
Vaatamata stabiilsusele jagas majandus teiste Ida-Euroopa riikidega samu puudusi
Peale Nõukogude Liidu olid teised peamised kaubanduspartnerid [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] ja [[Tšehhoslovakkia]], ka mitte-Euroopa riigid, nagu [[Mongoolia]], ja mitmed Aafrika riigid, olid suured Bulgaaria kaupade importijad. Riigil olid head kaubandussuhted ka mitme mittekommunistliku arenenud riigiga, eeskätt [[Lääne-Saksamaa]] ja [[Itaalia]]ga. Selleks, et võidelda paljude kaupade madala kvaliteediga, võeti aastal 1970 kasutusele terviklik riigi standardisüsteem, milles olid täpsed ja ranged kvaliteedinõuded kõigile tootesortidele, masinatele ja ehitistele.
| |||